Change - has power to uplift, to heal...

2011

2011-12-15T21:14:00.003+02:00

proovisin huvi pärast kas oma blogi aadressi mäletan :) siis tekkis huvi, kas ma siia veel ligi ka saan :)
täna on pool detsembrit läbi ja lund veel maas ei ole :) ma ei saa öelda, et ma väga kurb olen.. siiamaani mäletan 2010 novembris mahatulnud lund ja siis märtsini selle sama lumega elamist :) ausalt öeldes täitsa liig sai :)) liig mis liig :))

käisin täna pildistamas, 1.5 tundi ja lõpuks külmusime ikka ära :) aga paar üksikut head klõpsu on seda väärt...

PÖFF

2009-11-28T11:24:00.002+02:00

PÖFF on 13. korda alanud, appiappiappi. filme on nii palju, mida peab vaatama minema, et lausa hirm tuleb peale. ja siis kõige hullem veel, et järgmine nädal plaanisin neljapäevast laupäevani pärnus olla ja nüüd siis mitu filmi, mida näha tahtsin, just sellel ajal näitamisele tulevad... miks ei ole pärnus pöffi, kui viljandis ja valgas ja jõhvis on?

õnneks saab pärast coca-colas mitut filmi pärast vaadata, nagu 500 päeva armastust ja kuu ja veel midagi.

NII TORE!!!!!!

harjutus

2009-11-07T22:08:00.001+02:00

tahan nädala pärast pimedas valgustatud maju pildistama minna, tegin täna proovi :) eilne mahasadanud lumi oli täna juba sulamas...

sügisjooks 2009

2009-09-14T14:16:00.004+03:00

ma tõesti ei tea, mis mind see aasta jälle sinna 10 km distantsile ajas, aga pühapäeva hommik ma koos kepikõndijatega alustasin :) Kepikõndijatega sellepärast, et nagu alati on mul igale poole kombeks hiljaks jääda, ei saanud ma ka poole 1ks ennast õigeks ajaks linna aetud :) mis siis veel poole 9st rääkida ;)

nonii aga igatahes selle starti jooksuga ajasin ma endal enne võistlust juba pulsi päris üles (nii oma ~160 kanti). lisaks sain veel kepikõndijate käest nende keppidega ikka valusalt mööda sääri. ma ei saa muidugi veel ütlemata jätta, et suur hulk nendest haaras kepid kaenlasse ja pistsid kus seda ja teist punuma :) kõigele lisaks ei saanud ma aru, kus või kas peab stardikoridori läbima, et sind ära registreeritaks.

nii et algus polnud paljulubav ja võin õigluse huvides ette ära öelda, et ega lihtsamaks sammugi minema ei hakanud... pigem vastupidi :)

vorm on see aasta veel hullem minu arvates, kui eelmistel. liiga ma endale enda arvates ei teinud, poole sellest maast ma ikka kiirkõndisin, pulss aga no tee mis tahad, alla ei läinud. lisaks terve õhtu ikka pea tuikas, mis on selge märk, et ma pingutasin natuke liiga palju enda kohta. aja sain lõpuks 01:22:59.

aga teist aastat siis on sügisjooks juba linna kolinud, iseenesest keset narva mnt joosta, seal kus tavaliselt tramm sõidab, on ju päris uhke. samuti piritale mööda veeäärt, vaade oli täitsa nauditav. samas aga meeldis mulle rohelises ümbruses ikkagi rohkem joosta :)

viimase aja update

2009-08-27T21:17:00.003+03:00

suvi juba peaaegu läbi ja aeg kokkuvõtteid teha :)

suve suurim positiivne nähtus oli õe pere viibimine eestis, juuni lõpust kuni augusti keskpaigani, rõõm kahest lapsest oli siiras, ühest on tõsine noor daam kasvamas ja teine kõige vahvam ja rõõmsameelsem poisslaps, kellega olles unustad igasugused päevamured :)

mai lõpp, juuni algus võtsin vist 1.5 nädalat vabaks, tegin ühe väikse reisu ja pärast seda enam puhanud pole, iga päev vapralt tööl käidud. päikesest tunnen puudust, suve jooksul üks nädalavahetus, kus mõlemad päevad sain ~3 h päikese käes peesitada :)

ürituste poole pealt ehk mis meeldejäävamad olid - reedene päev viljandi folgil, x-dreami öine etapp, salacgivas positivus festival - brainstromi 15-aasta sünnipäevakontsert, tantsupidu Ginniga, laulupidu mõlema lapse ja õega, õelaste sünnipäevapidu, maalilaager eelmine nädalavahetus ja kõige eredamad mälestused hetkel eile lõppenud 2-päevasest tööüritusest töökaaslase imekaunis maakohas Haral Loksa lähedal, kus mereni oli mõnikümmend meetrit ja ma windsurfingu rõõme proovida sain. sain tunde kätte, kuigi seda sõiduosa imevähe kogeda sain, aga tuul ei olnud meid soosiv ja esmakordseks õppeks liiga suunda vahetav... aga sain ka vette kukkudes mingi metallosaga vastu pead ja tõenäoliselt veest purje kordi välja tirides olen oma alaseljale liiga teinud ;) nii et täna täitsa invaliidi tunne :)

mitmed head sõbrad on see suvi järelkasvuga tegelenud, Laura-Liisu, Margaret, Kärt, üks poiss, kelle nime ma veel ei tea :)))

ja siis veel tegin ma midagi uskumatut enda jaoks, midagi, mis väga suurt eneseületust nõudis ja pärast uskumatut hea tunde andis - tee midagi iga päev, mis sinus hirmu tekitab - link

lihtsalt ilus

2009-07-13T13:43:00.001+03:00

pärineb siit

rattake

2009-06-08T22:16:00.005+03:00

täna on siis see päev, kus ma päris rõõmsalt kolm särki ja poolpikad püksid jalga panin, jalgratta panipaigast välja kärutasin, köögilapiga sadulalt tolmu ära pühkisin, rahulikult ratas käekõrval statoili jalutasin, kummidesse hulga õhku ladustasin ja siis terve tunni vapralt ringi sõitsin :) rattahooaeg on ametlikult alanud!

olen siin mõelnud, et peaks tööle ka rattaga sõitma, no oleks ju tervislik ja loodussõbralik, aga et minu ratas on liiga sportlik selleks, et mul oleks vaja sellist linnas sõitmise ratast... ja vaatasin siis täna ringi mida pakutakse ja ma ei pidanud üldse kaua otsima, et leida oma uus lemmik!
kas ei ole armas :))) oh mind pealehakkajat ;)))

pühapäeva õhtu...

2009-05-17T21:21:00.002+03:00

olen mitmeid tunde vist rõdul veetnud, otse hiinast pärit teed rüübanud, mida on soojana hoidnud sünnipäevakingiks saadud presskann, mille kõige suurem väärtus seisneb hetkel minu jaoks tee soojana hoidmises :) funktsioon, mida ma alguses isegi soovida ei osanud. tee aga on mingi lapsepõlvemaitsega, aga ma ei suuda välja mõelda, mis maitse see on, ka igatahes väga armas sünnipäevakink.

lugesin petrone ameerika raamatu teist osa inimestest, kes vähemalt korra aasta jooksul kolivad, kellele sammal kunagi külge ei kasva ja kes kunagi aeda puid ei istuta, et nende laps sealt kunagi vilju noppida saaks. siis mõtlen lähedase inimese peale, kelle suurim hirm on materiaalseid asju väärtustama hakata ja mõtlen enda peale, kes hetkel oma kodu rõdul raamatu lugemist ja tee joomist maailma kõige mõnusamaks tegevuseks peab :) küll inimesed on erinevad....

ja nii nad tulevad

2009-05-15T00:33:00.004+03:00

mul oli vahepeal sünnipäev :) astusin neljakümnendate ringile.... ;)

eile sain veel õelapse joonistatud kaardi kätte, esilehel on uhke ornamentidega kell, mis asub otsapidi lillevaasis, kust kasvavad välja hästi palju erinevaid lilli, üks uhkem kui teine. kaardi sisekülgedel on hästi palju tegelelasi, üks on igatahes päkapikk või jõuluvana :)

aga sünnipäeva päeval helistasid kõikvõimalikud inimesed, olin päeva esimese poole praktiliselt telefoni otsas ja rõõmustasin siiralt iga kõne üle. õhtuks kutsusin sugulased külla, kokkasin "natuke" ja siis õhtupoole veel "natuke", et tööle ka paar torti viia. järgmine päev aga juhtus minuga veel toredamaid asju :) sõitsin velotaksos kesklinna ja sealt vanalinna - ilm oli super ja velotaksojuht osutus heaks giidiks, kes õigetel kohtadel huvitava fakti pajatas. lõpuks pani ta mind ühes massaazikohas maha, kus ma oma elu parima tai massaazi osaliseks sain.... mitu mitu päeva kõndisin ma oma kehas kui keski uus inimene :)

tunne on hea ja pühapäeval panin teise rõdukasti neli imearmast kuusekest kasvama :)

spordist

2009-05-15T00:24:00.002+03:00

ma siin juba aega mõtlen, et pean regulaarselt sportima hakkama, eile ka siis mõtlesin, et peab ujuma minema. mõeldud tehtud, pakkisin kodus koti kokku ja asusin teele. rahulikult autoga sõites mõtlesin korra sõbrannale helistada, et tegelikult jäi jutt üks eelmine päev, et peab minema vaatama sellist filmi nagu 13 roosi - sõpruses oli hispaania filmide nädal.

oh ma kuidas ma võitlesin endaga, ega tegelikult filmi kirjeldus ju midagi head ei tõotanud ja hetkemeeleolud vajavad ainult positiivseid emotsioone. vaagisin ujumise ja kinnominemise plusse ja miinuseid :)

aga film oli hea... ma lubasin enne filmi ja ka filmi ajal, et ma ei lase ennast mõjutada ja ma ei hakka kaasa elama, aga ma olen nõrk :) hea, et ma ujumise plaane pidades meigi ikka maha võtsin :))

13 ROOSI
Las 13 rosas / 2007 / 100 min / draama
Režissöör: Emilio Martínez-Lázaro
Osades: Pilar López de Ayala, Verónica Sánchez, Marta Etura

Neli kuud peale Hispaania kodusõja lõppemist vahistati Madridis rida noorteorganisatsiooni liikmeid. Nende hulgas oli ka kolmteist noort naist, kellest seitse tolle aja seaduste järgi alaealised. Nad viidi ülerahvastatud Ventase naistevanglasse, kus tuli taluda ränki ülekuulamisi ja alandusi. 1939. aasta 5. augusti varahommikul lasti nad Madridi idakalmistul maha. Oma nooruse tõttu hakati neid naisi kutsuma kolmeteistkümneks roosiks. Nende lugu on selle vihka-mise ja hirmu ajajärgu üks liigutavamaid.

IV USA kultusfilmide nädal

2009-03-03T00:13:00.002+02:00

kes vähegi saab, kasutage võimalust :) avafilm Õige asja eest ja tänane Foxy Brown, olid tõesti head.

ÕIGE ASJA EEST
Do the Right Thing
USA 1989
Režissöör: Spike Lee
Operaator: Ernest R. Dickerson
Osades: Spike Lee, Danny Aiello, John Turturro, Ossie Davies, Giancarlo Esposito jt.
Pikkus: 120 minutit

Tuntud ameerika režissööri Spike Lee 1989. aastal kirjutatud, produtseeritud ja lavastatud film tegeleb rasside- ja kultuuridevahelise konfliktiga ning on luubi alla võtnud mitte ainult musta ja valge, vaid kõikvõimalike eri varjundiga nahavärvi kandjate kooseksisteerimise.
Filmi sündmustik leiab aset New Yorgis Brooklyni linnasosas ühes väikeses mulitietniliste elanikega kvartalis. Peamiselt mustanahaliste ja latiinodega asustatud rajoonis tegutseb edukalt ja rahumeelselt juba 25 aastat itaallaste perepizzeria. Ühel kuumal suvepäeval täheldab pizzalõiku nautima tulnud aktivist Buggin, et söögikoha „kuulsuste seinal“ ei ole üleval ühegi mustanahalise fotot. Protestiks üritab Buggin kogu päeva organiseerida pizzeiria vastast boikotti. See pealtnäha tühine intsident on tulesädemeks, millest süttib filmi lõpus tulekahju milles lõõmavad leegid ja plahvatavad tunded. Vahepeal jõuab aga vaataja eest läbi käia igas mõttes vägagi värvikirev kohalike elanike seltskond.

Kultuuriliselt märkimisväärne ja tänapäevalgi väga aktuaalne teos on nimetatud Ameerika Filmiinstituudi poolt 100 ameerika kõige olulisema filmi hulka.

Film linastub 35mm filmikoopialt inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.

FOXY BROWN
Foxy Brown
USA 1974
Režissöör: Jack Hill
Operaator: Brick Marquard
Osades: Pam Grier, Sid Haig, Peter Brown, Kathryn Fargas jt.
Pikkus: 94 minutit

Quentin Tarantino üks kõigi aegade lemmikfilm, „Foxy Brown“, teeb kättemaksu magusaks.
Filmi nimiosas särab tapvalt seksika kättemaksuinglina blaxploitationi ikoon ameerika kultusnäitleja Pam Grier. Foxy peadpööritav arveteõiendamine saab alguse saamatu narkodiilerist venna Link’i 20 000 dollarilisest võlast maffiale. Et võlanõudjaid sabast raputada, saadab Link politseinikust õemehe seaduserikkujatega kohtuma ning viimane hukkub tulevahetuses. Raevunud Foxy maskeerub lõbutüdrukuks, võidab maffia usalduse ning keerates nad osavalt ümber oma sõrme, haub ta samas mehe mõrtsukatele kurja kättemaksu. Järgneb rida vägivaldseid ja seksuaalseid aktsioone, mis varieeruvad vaenlase tuhastamisest kuni genitaalide kastreerimise ja eksponeerimiseni.
Foxy Browni on tõeline ameerika kultusfilm ja blaxploitationi žanri üks olulisim teos.

15140 sammu

2009-03-03T00:02:00.002+02:00

liitusin Käi Jala! 7-päevase terviseprogrammiga :) panime kokku 5-liikmelise tiimi ja mina alustasin täna sammude mõõtmist :) täpselt niipalju tuli, ma arvan, et päeva peale umbes 10 km. kuigi ma pean ütlema, et minu tööpäeva lõpuks oli alla 4000 sammu...

ilus õhtu linnas

2009-02-25T20:51:00.003+02:00

täna käisime lumelinnas jälle, väga tore, et selline võimalus on. suvel on park ja talvel lumelinn, on kuhu lastega minna. isegi 1.5 aastasel on tegemist küll ja küll, pikali asendis tullakse naerunäol alla ka kõige pikemast liust, seal kus mõned suuremad lapsed natuke enne julgust koguvad :)

mina tegin pilti, mis mul muud ikka teha oli :) kahjuks väristasin enamus pilte ära, liiga pime oli juba, kuigi tundus veel piisavalt valgust olevat.

reisi viimane osa

2009-02-08T16:52:00.005+02:00

nüüd juba veebruar käes ja mul reisimuljed ikka lõpetamata. enne jõule juba jõudsime koju ja võib öelda, et esimest korda minu reisimiste juures ei igatsenud ma keset reisi kodusolemisest ja sõites lennujaamast koju keset mustavat pimedust näis kõik nii kõle ja must. see tunne ei läinud sugugi koju sisseastudes üle, esimest korda vaatasin, et seinad nii tühjad ja ma istusin tükk aega tooli peal toas ringi vaadates ja möödunud neljale nädalale tagasi mõeldes, tundes end kui miski võõrkeha selles kohas ja hetkes. lõpuks otsustasin magama minna, asi pidi ju uue päevaga helgem tunduma ja tundus ka. oli asju, mida teha tahtsin ja mingi aja peale hakkas ka rõõm tekkima kodusolemisest.

miami beachil võtsime auto ja sõitsime sellega mandriosa kõige alumisse tippu, linnakesse key west. teekond kulges mööda sildu ja läbi väikeste saarekeste, vahepeal oli mõlemal pool teed ainult vesi, mehhiko laht paremat kätt ja ookean teisel pool. aga see kõik oli sillerdavalt rahulik, et ei olnud mühisevaid laineid, millest ta tõesti puudust tundsin. läänerannik oli mind ära rikkunud ja ma olin nõus sealt peale nii üürikest aega lahkuma ainult tingimusel, et idarannikul me läheme ka ookeani äärde.

key west oli selline järjekordne kuurortlinn, sinna jõudsime päikseloojangu ajaks ja parkisime auto hemingway maja kõrvale, sest meil polnud aimugi linnakeses kehtivast parkimiskorrast. aga see jooks päikseloojangut vaatama, see oli igat pingutust väärt, see oli imeilus.

peale päikseloojangut avastasime oma auto täiesti kinnipargituna teiste autode poolt ja otsustasime veel ringi käia ja sattusime kõige eripärasemale paraadile üldse, meie mõistes oli ühte pandud kõikvõimalikud eestis laulupeo, vabariigi aastapäeva jm auks korraldatavad paraadid. inimesed olid toolidega seda vaatama kogunenud, kõigil oli pühademeeleolu ja sooviti üksteisele lihtsalt häid pühi, loobiti komme nendest kostümeeritud autodest, majakestest, erinevate tegelaskujude - piraatidest jõuluvanadeni välja, puhkpilliorkestrite, tantsijate, võimlejate, tõeliselt klassikalistes vanades autodes istuvate tõeliselt klassikaliste vanapaaride poolt. esitati showsid, räägiti teepeal olevate inimestega juttu ja siis liiguti edasi. tõeline pidu ja pillerkaar.
key westis veetsime ka järgmine päev, jalutasime ringi ja nautisime.

edasi viis meid tee orlandosse, seal ootas meid tõeline paradiis hotelli näol. oma 6-7 ööd järjestikku ühes kohas viibida ja seda tõeliselt mugavas nö linnakus mitmete basseinide ja golfiväljakute vahel, see oli puhkus omaette. orlandot avastasin üksi, olime kolmekesi toas ja minu nüüd juba kaks kaaslast olid hommikust õhtuni anthony robbins koolitusel. ja tema koolitusele tahan ka mina ükspäev minna.

vaade akanst:

orlando mulle meeldis, sisustasin oma päevi täpselt nii nagu hommikul tuju tuli. disneyworldi ei jõudnudki, seda ma kohalikele öelda ei julgenud, esimene päev, kui saabusime, siis küsisin, et mis teil siin veel vaadata on, siis vaadati mind kui kuutõbist ja vastus oli a la, et jah, eks meil ole siin veel midagi. aga käisin nasa keskuses, kinos, ühe päeva tegin muuseumipäeva - käisin väikesi enamasti ühemehe näitusi vaatamas ja sain igalpool äärmiselt toreda vastuvõtu osaliseks. siis iseenesele mõistetavalt vaatasin üle orlando kaks suuremat shoppamise keskust, reisilõpp juba lähenes ja kodustele oli vaja kingid ära osta. muidugi olin oma pool päeva veel raamatupoes ja teine pool päeva muusikapoes.
kogu asi lõppes suure hulga ülekilodega, lennuk läks meil jälle miamist, sellest me oleks küll minu arust peaaegu maha jäänud. arvestasime, et neli tundi peaks ok olema, et minek ju mööda kiirteed. aga see sõit ei läinud nii ladusalt, lisaks sai meil bensiin juba peaaegu täitsa otsa, nii et reisi viimane päev oli omajagu närviline juba. miamist londonisse, sealt berliini, siis riiga ja lõpuks tallinn, meil vedas, edasi lükkus alles kõige viimane reis, ootama pidime lendu tallinnasse, oleks see varem juhtunud, oleks tagasisõit veel pikemaks veninud.

see neli nädalat minu elust olid harivad, silmaringi laiendavad, huvitavad, õnnelikud - miski mida igapäevaselt oma elu elades ikka ei koge. tagasi minema olen valmis iga kell.

reisikiri 2

2008-12-05T19:29:00.003+02:00

hetkeasukoht: miami beach :) tana siin on ikka ilma, nii palav on, et kohe monus :) esimene paev kui saabusime, siis seadsime ennast ikka kohe randa, aga siis on tuul nii kylm, et me seal yle tunni vist vastu ei pidanud. yldse kui saabusime, siis tundus nii mahajaetud koht olevat see miami beach, tana aga algas siin mingisugune kunstiyritus ja enam pole oobimistki voimalik leida. inimesed ikka igal pool ja selline tosine kuurorti tunne kohe...

NY on juba labi, saime seal kolm taispaeva ringi tuuritada, tegime ikka taispikad paevad, et naha voimalikult palju, ilm oli seal hoopis teistsugune, kylm. vahepeal kaisin kaks kampsunit ja jope ja ikka oli kylm. aga see linn ise - see oli vaimustav. mulle meeldis seal iga asi, inimesed kyll alguses tundusid teine poolus laaneranniku inimestest, koigil hasti kiire ja mingeid asju vaja ajada, aga kui me juba rohkem sisse sulasime, siis olime ise ka targemad :)

met, central park, vaade manhattanile brooklynist - see oli linn omaparaga ja sinna ma laheks igakell tagasi, sest vaadata ja sinna sisse elada, seda peaks iga inimene kogema :) viimane ohtu kaisime peruu restoranis soomas ja saime Columbiast parit Andresega tuttavaks :))

nyyd on plaan idaranniku madalam tipp oma silmaga ara naha, algab jargmine seiklemine usa teedel :) ja mina saan onnelik autojuht jalle olla - mu kaaslasel laks eile yhes suures kaubanduskeskuses rahakott - load olid onneks suurim kaotus. see kaubanduskeskus on omaette jutt, niipalju poode ja stiile pole ma enne nainud, seal vist voiks paevi veeta, et koike naha ;)

oleme oma reisi keskpunktis, 2 nadalat oldud ja 2 veel ees... saabumine eestisse saab vist valus olema :))

nyyd on see siis kaes :)

2008-11-27T07:23:00.002+02:00

hetkeasukoht carmel-by-the-sea :) ega ma ise ka muidu ei teaks, kus see asub :) aga SF aeg on labi -tana votsime auto ja hakkasime SFst valja soitma LA poole. vaga kaugele ei joudnud, puhkuse ajal ei tohi liiga palju pingutada, koike peab rahulikult votma :) oobime super hotellis, see oli lihtsalt koige parem pakkumine mis kohapeal saime ja peale 4 ood SF hostelis tundub linade vahel magamine kohe omaette luksus :) SF ei olnud yldse selline nagu ma ette kujutasin, victorian stiilis majad ja usa ilusaim linn, mis seal salata, eks ma olin loonud omale pildi, milline ta olema peaks. aga kui esimesed paevad tundus ta tegelikult kirev, varviline ja ilma omaparata, siis ma ei osanud kohe seisukohta votta. onneks sattusime ka downtownist valja ja eriti uhked vaated linnast avanesid bank of america yhel korgematest korrustest. linn tulede saras - see oli ilus.

nende SF paevade jooksul puudsime ikka viimast votta, ei ole harjunud niipalju jalgadel kaima, aga ega ma armu ei andnud. sattusime paljudesse kohtadesse, ka sellistesse kuhu ohtul enam nii vaga soovitav sattuda ei ole, reisisime koikvoimalike transpordivahenditega, kohalikud on aarmiselt abivalmid, millesse ma jalle eelarvamusega suhtusin, et selline pealiskaudne lahkus ja huvi naitamine, aga kui sellest nii monigi kord palju kasu on olnud, siis motlesin, et neil on toesti hea meel, kui kedagi tanava peal aidata saavad :) ma usun, et kui moni neist eestisse satub, siis see saab vist kyll sokk olema, et inimesed voivad vaga kurjad tunduda :)

tana sain ise autoroolis usa teid avastada, olgem ausad mul tuli nii monigi kord mote pahe, et ma olen hull peast - koik on nii erinev ju, ei ole ju silti, et tartusse 110 km veel, vaid ainult mahasoidud mingitele avenyydele ja tanavatele. aru ei saa, kus oled voi kuhu minema pead.

yldiselt mind hammastavad need inimesed siin, mulle tundub, et nad teevad tapselt seda oma elus, mida nad tahavad ja kuidas nad tahavad. panevad selga tapselt selliseid riideid, mis meeldivad, esinevad keset tanavat laulukavaga voi pakuvad sulle oma viimast luuletust kuulata. ytlevad ja motlevad mis tahavad ja mis koige tahtsam inimene on see, kes on tahtis.

eile sattusime yhte book store'i - ma arvan, et veetsime seal tunde. ma tundsin ennast seal justkui kodus. ma tulin sealt ara paris mitme raamatuga :) aga see valik - see oli vapustav - ma lihtsalt kaisin ringi ja imestasin, kuidas saab yhe teema kohta kohe mitu riiulit raamatuid olla :) igapaevaseks on muutunud ka latte joomine mones coffee shopis ja muidugi saia soomine :))

siin hotelli restos esines just yks tyyp, vottis kitarri ja laulis ning tegi seda toesti hasti, inimesed peaksid tegema seda, milles nad head on :)

where have you been all my life - nii voiks ju tihedamini mobiilikonesid alustada :)

on mida oodata

2008-10-22T21:47:00.002+03:00

käisin ujumas ja ujusin kohe mõnuga, selline jõud oli pidevalt sees ja ainult lõpupoole tuli kramp varbasse ja siis pidin vägaväga rahulikult võtma. aga sellist ülerahvastatust pole ma enne veel õismäe ujulas näinud, täiesti masendav - minu arust oli meid vahepeal ühe raja peal 6-7. mulle meeldib siis kui mul omaette rada on :) tihtipeale kusjuures on ka :)

aga vahepealne periood on töö tähe all möödunud ja nüüd on tulemused käes ka - ma olen täiesti ära väsinud ja motivatsiooni kriisis :) ehk kui kõik munad ühte kaussi panna ja siis sealt mingi tagasilöök tuleb, siis kukub ikka kõik. stressi vastu pidi sport aitama ja seepärast püüan nüüd vähemalt kaks korda nädalas midagi teha - tavaliselt ujuda ja kõndida.

tööl on pingelised ajad ja ega vist kuskil mujalgi kergem pole, kõik on närvilised ja ootamas kriisi tõsistumist k.a mina. esimene laine on läbi käinud ja ausalt öeldes paljud järgmist ootamas.

aga samas on mul mida oodata - kuu aja pärast kütan minema saagu mis saab :) kõik juba peaaegu valmis - viisa, piletid, mõned ööbimise bronnid, vaim - ma lähen pea 4 nädalaks usa peale rändama - esimest korda elus sõidan teisele mandrile ja ma ei suuda seda enam ära oodata :) minu soovidest üks võib varsti suure tõenäosusega täituda, ma lähen reisima riiki, mida ma juba pikka aega näha olen tahtnud. tahan oma silmaga näha, miks ta nii vastuolulisi tundeid inimestes tekitab :) sõbrad viskavad nalja juba selle usa kampaania pärast, et varsti pole enam kedagi, kes ei läheks :)

jätkuks mul jõudu ja kannatust enne reisi asjad ära organiseerida, et saaks rahulikult minna.

esmaspäeval lubasin omale täielikku luksust - käisin näohoolduses, mis oli vapustav. kui ikka pole tükk aega käinud ja siis keegi sinuga tegeleb, maski ja massaaži - ma vist isegi tukastasin seal maski all vahepeal - no tõsiselt, jumalik! massaži ajal tundsingi, et olen täiesti üle pingutanud - keha andis ise märku. minu viimaste kuude säästueelarve sai väga tõsise põntsu - aga eks ma siis söön usas vähem ;)

järgmine aasta ma hakkan klaverit ostma :)))

mina :)

2008-08-31T00:25:00.004+03:00

mõtle, mida kõike tänapäeval teha ei saa :))

huvitav

2008-08-31T00:13:00.002+03:00

ma tegin ka testi :)

Dr. James Wilson

55% Eccentricity, 30% Confidence, 50% Kindness

Congratulations, you're Dr. James Wilson! You've got the tough role of being the conscience and best friend to Dr. Greg House, which proves that you must be secretly (or openly) insane. You're always a good person for providing advice, witty remarks, free lunches, lectures, and (wanted or unwanted) psychoanalysis. You are about as confident as the average person, but you have some big issues with yourself, and may have problems living up to the ideals you have in your head. You do really care about other people, though, even if you sometimes express that caring by trying to get into their pants.

oo ruja...

2008-08-25T19:27:00.002+03:00

kunst tahab ja peabki olema suurem kui elu... Ruja on 70ndate ja 80ndate legend, idealistide punt tolleaegses absurdihõngulises maailmas - just sellepärast see rockooper jättiski uskumatu mulje - sergo vares, priit võigemast, risto kübar ja kõik teised, kes te olemas olete, kes te teete, mida te teete, aitäh teile!

esimesed muljed

2008-08-05T22:21:00.002+03:00

tegin kreeka juustupirukat - oli hea nagu ta ikka on :) kõht on ainult vastu ööd väga täis, magustoiduks tegin kokteili - surasin jälle igast maitsestatud ja maitsestama jogurteid, mahla, jäätist ja banaani sisse ja imehea maitse tuli.

eile kui esimest päeva tööle läksin peale puhkust, siis võtsin välisukse juures töötõendi asemel koduvõtmed välja... siis astusin lift ja vajutasin 4 korruse nuppu, kui sinna jõudsin, siis sõitsin korruse uuesti allapoole - ikka oma töökohale....

kaks ööd on täiesti poololemata - enne kolme ei suuda lihtsalt magama jääda, aga hommikul on vaja vara tõusta ja see on karm.

loodame täna vähe pikemat und :)

suvepuhkus 2008

2008-08-03T21:43:00.005+03:00

täna on minu puhkuse viimane päev. ütleme nii, et täna olen moraalselt palju rohkem valmis homme tööle minema, kui kaks nädalat tagasi oleksin olnud.

ei reisinud eestist välja, ei olnud plaanis ka. kuigi tegelikult teise nädala lõpus vaatasin küll korraks viimase hetke reisipakkumisi, et minna sooja. aga siis tuli minu puhkuse viimasel nädalal peaaegu iga päev päikest nii kus jaksas :) tegime G-ga kohe kaks päeva jutti kakumäe randa ja olin esimese päeva lõpuks selja täiesti ära põletanud :) ega mina ju pruuniks lähe ainult punaseks ja siis nahk kohe maha :)

ma kujutasin ette, või mis kujutasin ette, ma unistasin enne puhkust sellest, kuidas ma lebotan päikse käes rõdul oma puhkuse ajal ja seda ma viimane nädal ka sain. mul on õhtupäike, mul on äärmiselt mugav lebotamise tool ja päike, mis säras ja säras nii mitu ilusat päeva järjest....

plaanisin puhkuse ajal kardinad magamistuppa valmis vaadata, raamaturiiulid seina organiseerida ja lillekast(id) lilledega täita - need jäid plaanideks. selle asemel ma magasin hommikuti kaua, lugesin, päevitasin, käisin kinos, veetsin õelastega aega ja shoppasin. tõesti, satun linna haruharva muidu, aga nüüd sain omale kohe mitu paari kingi, mis mulle tõesti meeldivad ja uusi seelikuid, pluuse ja isegi ühed püksid :) ja rattasõidu püksid :)

oeh praegu tundub kõik see puhkus nõnda ilus, aga ainult ilusaid hetki ju võikski mäletada :)

võileivatort

2008-08-03T21:20:00.002+03:00

täna pidasime kahe lapse sünnipäeva. pakkusin siis mina eile, et teen mina ühe piruka, et mul asjad juba peaaegu olemas. õde siis, et mis piruka, mina et on selline feta juustuga, kreeka pirukas. on olnud minu lemmik sellest ajast saadik, kui krentu meile seda ükskord oma maal pakkus...

noh õde siis seepeale, et tema oli eile mingi oma sõbranna sünnipäeval saanud väga head võileivatorti, et seda nii lihtne teha, et sa võiksid hoopis seda teha lihaga näiteks.

no mis seal ikka, eks mulle okas ikka kurku jäi või maeitea kuhu ta jääb, aga läksin siis koju ja hakkasin kokaraamatuid lappama, et leida lihaga võileivatordi retsepti. tegin isegi nami-nami lahti, aga vot ei leidnud. lõpuks jäi sõelale minu tordiraamatust singi ja juustuga, kus singi kanaga asendasin. tegin oma poenimekirja ümber ja uuesti poodi.

tegin korralikult, erinevaid segusid kihtide vahele ja leibasaia vaheldumisi. ööotsa külmas ja täna ainult kaunistamise vaev. ise sain proovida ainult ühe suutäie, aga maitse oli hea, teised kiitsid :) lõpp hea kõik hea?

läti laulupidu

2008-07-30T12:25:00.007+03:00

nagu alati ma kirjutan kõigest hiljem või ei kirjuta üldse, aga 12. juuli käisin ma riias laulupeol. kuna see lõppkokkuvõttes väga tore üritus oli, siis ma pean neid kogemusi ka ikka talletama :)

kui mulle mu sõbranna helistas ja ütles, et tal on nüüd kaks piletit ja lähme, siis ma vaimustusin sellest mõttest kohe :) mis siis, et samal nädalavahetusel töö suvepäevad, kus mulle ikka meeldinud käia on, see aasta kuidagi suur väsimus tööst ja vot ei tahtnud minna. lisaks oli mul veel laupäeval üks vestlus, peale mida aga startisime läti poole. sõit kulges rahulikult, tegime pärnus söögipeatuse ja olime riias kuidagi kiiresti. üldse riiga sõita tundub juba köömes, tahaks autoga pikemaid sõite ette võtta :) üritus pidi algama 8st ja nii me enamvähem kohale jõudsimegi. enne muidugi orienteerusime riia sinna ossa, kus paljud suurüritused toimuvad (ma ei mäleta, mis selle pargi nimi on). autod pidi päris kaugele jätma ja siis jalutama läbi suure pargi, mis minnes oli väga mõnus. olid just lõppenud suuremad vihmasajud ja õhk oli nii mõnusalt värske. tagasitulles oli see tee ainult ilma igasuguse valgustuseta (nagu ka tulles ;)), nii et see oli päris sürr pilkases pimeduses läti metsas jalutada :))

sündmuskohale lähemale jõudes sattusime suurde saginasse - sadu erinevates rahvariietes inimesi ja siis veel mõned tavariietes inimesed nende vahelt läbi tunglemas, et kiiresti omad kohad leida. meil olid piletid esireas peaaegu :)) leidsime omad kohad ja jäime ootele, siis aga sai sõbranna smsi ühe kohaliku tuttava käest, et algusaeg on pool tundi edasi lükatud suurte vihmade tõttu, mis tolleks hetkeks oli lõppenud. ja õnn oli see, et nad lõppenud olid, sest ausalt öeldes jäi mulle arusaamatuks, kuidas oleks see laulupidu toimunud, kui vihma oleks sadanud. lätllastel puudub laulukaar ja kõik esinejad ja muusikainstrumendid on lageda taeva all.

aga igatahes algas asi ootamatult Vaira-Vike Freiberga saabumisega, kellele rahvas reageeris suure aplodeerimisega ja kellele järgnes Ilves. me olime fotokad koju jätnud, arvates, et kindlasti ei lasta sisse nendega, aga kohapeal selgus, et see oli olnud asjata kartus. igatahes haarasin ma siis oma telefoni, sest Ilvest näha oli kohe nii tore :)

kui kõrged külalised olid kohad sisse võtnud, siis hakkas lava vaikselt täituma:

kuni lõpuks minu arvates poleks neid juurde mahtunud :)

siis hakkas mitu tundi kestev kontsert, sõnadest me muidugi suurt aru ei saanud. aga esitlluses olid sellised traditsioonilised laulud, minu arvates meil on laulupidu vaikselt kaasaegsemaks muutumas.

aga lõpp oli tõsiselt efektne, vähemalt see, mida meie pidasime lõpuks, sest tegelikult polnud veel laulmine kaugeltki lõppenud, kui meie ja veel paljud minema sättisid. igatahes oli rahvas hiirvaikselt, nagu üldse kogu ürituse ajal, kõigil nii esinejatel kui kuulajatel süttisid äkki kätes need väiksed tulekesed ja lauldi ja õõtsuti ühes laulurütmis...

tõsine kinopäev

2008-07-23T00:03:00.002+03:00

lõunaajal kõigepealt mamma mia. mulle väga meeldis :) no tõesti surematud abba lood, ma tundsin ennast väga hästi selle filmi ajal, et kõik on võimalik ja tuleb osata unistada :)) hea tuju on küll garanteeritud. peale filmi väike ringkäik rotermanni kaubamajas, bershkas ma olen nüüd vist kokku kaks korda käinud ja nüüdseks olen omale sealt kolm paari pükse saanud :)

siis koju, mehine lõuna ja väike uinak peale väsitavat päeva ;) ja siis õhtul sõpakasse, seal praegu eriprogramm filmidest publiku soovil, täna oli volver. üldiselt jälle meeldis, ainult 2 tundi tundus kuidagi venivat. aga muidu mulle väga itaalia ja hispaania filmid meeldivad.

ja et vähegi liikuda, tulin jala koju - ma pean ennast jälle käsile võtma, üks suur söömine ja äärmiselt vähene liikumine ei mõju üldse hästi enesetundele :)

eile oli kringlipäev

2008-07-22T16:19:00.003+03:00

nüüdsest olen käe valgeks saanud kringli tegemises :) olen enne mõelnud, et see on miski suur ettevõtmine ja kindlasti väga keeruline. ja ei ole midagi :)) mulle täitsa meeldis, mulle kohe meeldib toimetada söökidega, mille juurde kuulub taigna tegemine :)

pool rosinatega ja pool ilma :)

ükspäev ma koristasin...

2008-07-22T01:51:00.004+03:00

siis kui ma enda arvates justkui valmis olin, avanes laual järgmine vaatepilt....

aru ma ei saa

2008-07-01T23:00:00.003+03:00

panen juba teist õhtut kokku oma uhiuut tv alust :) võtsin kätte mõned nädalad tagasi ja tellisin omale aatriumist telekaaluse ja paar lauda raamaturiiuliteks :) eile sain siis kätte, nii raskeid pakke ma pole veel tassinud :( enamvähem lohistasin nad kohale, no jube nõmedalt rasked. nonii ühesõnaga eile siis alustasin, esimene mõte, kui olin kõik osad lahti pakkinud, et homme tuleb ema kohale kutsuda ja ta paariks tunniks toimetama jätta :) palju juppe ja päris hea juhend sammhaaval asja kokkupanemiseks. ok siis, mõtlesin, et ikka proovin, ei saa ju koguaeg kellegi teise peale loota :))

eile siis panin põhikonstruktsiooni kokku, aga kinni veel ei keeranud ja täna kaks sahtlikest kõigepealt ja siis keerasin kõik kinni ka. ja nüüd tuleb minu jaoks kõige raskem osa - üldiselt on kogu asi äärmiselt kasutajasõbralikult tehtud, keera kruvid sisse või toksi mingid pulgakesed aukudesse. aga sahtlid peaksid sõitma selle metalljuraka peal, mille sain ka ilusti seina külge kinnitatud. teine pool aga, mis peaks sahtli külge minema - selle jaoks pole ühtegi auku! aru ma ei saa, ei usu mina, et tõesti peaks ilma auguta toorelt kruvi sisse keerama. mine või homme poodi vaatama :)

lühikokkuvõte pikkadest pühadest

2008-06-24T21:05:00.002+03:00

jaan on nüüd täiesti läbi, nii nagu ka neli järjestikust vaba päeva. ma pean ütlema, et nii rahulikku jaani ma ei mäleta, põhiliselt joonistasime õelapsega. õhtu poole, kui kõht liiga täis tundus ja päeva jooksul äärmiselt vähe liikumist üldse ette tuli, siis otsustasin kahe lapsega jüri vahel ühe jalutuskäigu teha, lootes mõnda jaanituld näha. aga küla jaanituli oli päev varem ära tehtud, selle peale ma ausalt öeldes küll alguses kohe ei tulnud. siis tegime niisama ühe tiiru, üks käru ja kaks last. vahepeal olid mõlemad seal kärus, siis väiksem mul süles ja suurem kärus ja siis väiksem kärus ja suurem ise kõndimas :) terve päev oli ainult sadanud, kohe kallanud ja siis õhtupoole, kui vihm natuke järele andis, siis oli loodus nii värske ja teod olid vist kõik välja roninud :)

nädalavahetusel käisin põlva kandis sünnipäeval ja siis pühapäeval sõitsime vastseliina laadale. ja mina ei ostnud mitte ühtegi asja, täiesti uudne kogemus. ma arvan, et asi oli selles, et kaks sõbrannat, kellega ma seal ringi liikusin, veetsid iga laua juures nii palju aega, et see isegi minu jaoks liig mis liig oli :) ma muutusin juba täiesti rahutuks ja mõtlesin, et selle aja peale oleks mul juba mitu vahet läbi joostud... tõenäoliselt oligi liiga palju aega kõike läbi mõelda ja seeläbi ma ühtegi ostu ei sooritanud ja nüüd ühtegi mäletust eseme kujul polegi :))

ja siis täna käisime kung fu pandat vaatamas ja mulle nii meeldis :))) tõesti mõnus animatsioon, eelarvamused tuleb tõesti kappi panna :))

õudus kuubis

2008-05-27T19:33:00.004+03:00

registreerisin juba pühapäeval, peale rattakummide täispumpamist ennast ride välistreeningule, mis kodulehe järgi on: KÕIGILE sobiv rahulik rattatreening, kus sõidetakse metsateedel – autode vahele maanteele ei lähe ja keerulisi tõuse/laskumisi ei võta. Sõidutempo valime kõigile jõukohase...

rõhk on sõnal RAHULIK!!! minu tunni keskmine pulss oli 87% maksimumist ja ja vahepeal sain ka päris oma maksimumpulsi kätte. hingamine on siiamaani raskendatud ja näost olen sinine :)

lõpuks ma ikka suutsin veel grupile mitte järgi jõuda ja kui ma nõmme mäele lõpuks jõudsin, olid minu otsingud juba alanud :))) ja päris lõpus kui kõik küsisid, kas mul on ikka kõik korras, siis ma ei saanud ju muud öelda, et loomulikult, mis mul siis viga saab olla?? sellepeale võeti mult veel lubadus, et kohtumiseni järgmisel teisipeäval....

mul ei ole sõnu :))

äärmiselt sportlik pühapäev

2008-05-25T22:10:00.002+03:00

täna ma olin äärmiselt sportlik ja tegin kindlasti nädala trennid tasa ;)) päev algas saalihokiga, andsin endast parima, aga me ei võitnud mitte ühtegi mängu :( mina ei saa aru, mis värk on, vaevalt, et teised oleks eriliselt harjutanud või elukutselised saalihokitajad, meie füüsiline vorm ei paistnud oelvat hullem kui teistel, aga no näed, mida polnud oli kasvõi üksainus võit .... tiimitöö siis või?

igatahes siis tuli mul ikka jube uni peale ja ma pidin ühe pealelõunase uinaku tegema :) aga siis võtsin ennast jälle kätte ja läksin jalgratas käekõrval bensiinijaama ja pumpasin lõppude lõpuks need kummid täis :) ja tegin ühe väikse tiiru ka kohe, nii mõnus!

rulluisk ja muu

2008-05-24T22:52:00.004+03:00

täna hommikul peale järjekordset tülitsemist mõtlesin, mis nüüd teen, igasugune tuju oli kadunud. ja siis sõitsin piritale ja panin jalga rulluisud, mis üks sõbranna oli mulle laenanud umbes nädalaks, niikaua kui ta ise reisil on. ja siis vaatan, et jube tuul on, no täiesti väike tormike kohe, aga ega ma sellest ennast juba mõjutada lasknud ;) vastutuult hakkasin edasi kütma, ise peaaegu siis esimest korda rulluiskudel :) ja siis mõtlesin, et inimesi on kuidagi vähe ja rulluisutajaid peaaegu nagu üldse pole ja siis lõi pirnike põlema :))

keerasin ennast kohe ringi, et tuldud teed tagasi tulla ja kus ma siis alles tulin! sellise hoo sain sisse, et ma kohe mitte midagi teha enam ei osanud :))) mõtlesin ainult, kuhu oleks pehmem ennast pikali visata, et maandumine võimalikult kergem oleks :))

nii ma siis tulin oma paarsada meetrit, näost peaaegu kaame ja täiesti juhitud ilmastiku poolt :)) aga lõpp hea kõik hea eksole, seekord läks õnneks ilma suuremate vigastusteta :)) ja vaesed maijooksu jooksjad - sellise tuulega ikka müts maha jooksjate ees...

pealelõunat tulid mulle sõbrannad külla ja ma tegin broileri-sinihallitusjuustu pirukat, mis tuli väga hea, aga retseptijärgne 20 minutit küpsetamist oli ilmselgelt liiga vähe, esimesed lõigud sõime ikka natuke toorest pirukat, aga teine sats oli jube natuke rohkem küpsenud ja maitses hea. väga lihtne teha ka, tainas: või, jahu, sool ja vesi. broileritükid pruunistada, paprika ja porrut (sibul retsepti järgi) - veel 5 min praadida, siis tulelt tõsta ja lisada vahukooremuna segu, sinihallitusjuust, ananass ja riivjuust. tainast 10 min eelküpsetada ja siis 20 min koos kattega. see oli nüüd küpsetamine üle väga pika aja.

olime terve pealelõuna rõdul päikse käes soojas ja jutustasime oma mitumitu tundi :)

tänase päeva soov

2008-05-21T23:19:00.002+03:00

ma olin eiletäna ühel koolitusel, kuidas koolitusi teha ja siis päris päeva lõppedes võttis koolitaja ühe suure kaardipaki välja ja palus kõigil omale sealt üks kaart tõmmata, öeldes, et need on soovikaardid ja et me igaüks tõmbame sealt omale parasjagu vajamineva välja.

olen avatud ja valmis selleks, et armastus saaks minu elus nähtavaks.

update

2008-05-21T22:46:00.002+03:00

rõdupõrand on nüüdseks ilus roheline (pooled seinad ka ;)) ja esimene lillekast 4 brabandiga on eelmisest neljapäevast ametlikult paigas :) nad ei ole küll päris nii nagu ma ette kujutasin, aga no mis teha :) nimelt ostsin lisaks kolmele olemasolevale veel ühe juurde, mis on umbes sama paks kui ülejäänud kolm kokku, no ok kaks :) ma ju pidin ühe taime ikka juurde muretsema, sest need kolm tundusid ikka jube hõredad :) ja ma tean, et nad kasvavad tihedamaks, eks ma siis hõrendan, kui see aeg kätte jõuab :) aga praegu on üks väga tihe istik nurgas ja siis kolm hõredakest kõrval :)

lisaks on juba eelmise aasta elupuudele väetis ostetud, nii et vaatame, kas üks, mis jube pruuniks on kiskunud, läheb roheliseks tagasi. loodame parimat :)

ma ei teagi, mis nüüd järgmiseks, jubedalt tahaks pingi toast rõdule vedada ja üle võõbata (pinotex isegi juba olemas), aga enne tuleb pink asjade hunnikutest vabastada :) või siis võtta ette järgmine lillekast ja panna igasuguseid õitsvaid ja rohelisi lillekesi täis. aga selle eeltingimus on mullavedu... elupuudega läks ikka täiesti õnneks, käru peale mahtus poes täpselt viis kotti mulda ja selle järgi ma siis otsustasingi, et mul just niipalju vaja läheb. ja kusjuures niipalju täpselt läkski, ei jäänud midagi järgi ega ka puudu. tõeline mehetöö oli aga need kotid autost ülesse tuppa vedada, aga no ma tugev tüdruk :)

jube väsimus on peal, õhtul magama ei jää ja hommikul üles ei saa :( esmaspäeval käisime tüdrukutega rakvere teatris mina, naine vaatamas. Ülle Lichtfeldt on hästi tore, lisaks vanade sõpradega selline õhtune reis ette võtta on veel toredam :) tellisime omale kartulisalati ja kohvi ja võileivad vaheajaks ära ja siis kui kohvikusse tulime ootas meid kaetud laud - see oli nii tore :)) üldse on viimaste päevadega nii palju ringi sõidetud, nelj ja reede jänedale ja tagasi, ndl-l pärnu ja siis esmaspäeval rakvere. pole siis mingi ime, et väsimusega selline võitlus käib.

ootan pikisilmi nädalavahetust :)

asi edeneb

2008-05-13T14:47:00.005+03:00

projekt "rõdu rohelisemaks" (sõna otseses mõttes ;)) edeneb, põrand on puhtaks pestud, viimane pühapäev põrandal küürutades tuli küll imelik tunne peale, teised inimesed istuvad ja söövad päikse käes, mina nagu mingi napakas küürutan mööda põrandat :) aga no peale esimest tõmmet üle põranda oli lapp enamvähem süsimust ka :(

samas olen mina tõenäoliselt nende väheste seas, kellel on veel aknad pesemata :S

lisaks on välja selgitatud, et põrandalauad ei ole mingit kaitsevahendit siiamaani näinud, nii et mul on vabadus valida, millega neid plökerdada. ma valisin puiduõli ja roheka tooni. koju jõudes üllatas mind minuvalitud toon oma tumedusega :) see on ikka päris tumeroheline :) tänaseks on natuke rohkem kui pool põrandat värvitud ja kolm elupuu trabant istikut ootamas (luige laada saak). eile aga sattusin rääkima ühe tädiga, kes ütles, et rõdule kastidesse ja pottidesse elupuud küll ei tohi istutada, et nad ei ela talve üle, juured külmuvad ära. Ja see et minu elupuud ühe talve juba üle elasid, selles ma võin ainult sooja talve tänada.

aga täna nägin hansaplant töökuulutust, et otsitakse inimest, kes hoolitseks sealsete taimede eest ja töö värskes õhus ja ma nüüd mõtlen selle peale, et see oleks nii mõnus ja rahulik töökoht :) ei tea, mis palgatingimused seal on :))

siis on mu kaktus mingi hallituslaadse haiguse saanud ja üks taim kukkus kokku lihtsalt :(( ma pean temaga kuhugi minema, et mingit rohtu saada...

mai uudised

2008-05-06T21:07:00.003+03:00

no nii mõnusat mai algust (ja aprilli lõppu) ma küll ei mäleta. astud õue ja soe päikseline õhk võtab sind vastu ja jope võid koju jätta ja kõik rohetab ja lõhnab :))) saad veeta terve pühapäeva õues maad kaevates ja väikseid põõsakesi istutades ja siis istuda trepi peal ja oma kätetööd imetleda, appi kuidas ma omale oma aeda tahan .....

ja terve mu sünnipäeva nädalavahetus, mis pärnus möödus, no istud keset päeva kivi peal vee ääres ja koorid varbad paljaks ja lihtsalt mõnuled sooja päikse all :) õhtul jalutad mööda pärnu linna, naudid väikseid maju vaikses rajoonis ja imetled õide puhkenud aedu. kas tõesti ainult tundus mulle, aga üldine elutempo oli hetkega aeglustunud, aega oli küll ja kuhugi jooksma ei pidanud. vanus vist hakkab tundma andma :)) ma hakkan märkama ja nautima asju, mida ma enne tähelegi ei pannud või tüütuks pidasin.

1. mai möödus kullametsas viburajal. eestis vaieldamatult parim koht :)) kolm endist ja praegust töökaaslast pidasid sünnipäeva ja terve pärastlõuna veetsime metsas mõnusas tegevuses. ilm jälle super. pärast väike supp ja pirukad, kõik iseküpsetatud ja südamega tehtud. inimesed, kes seda kohta peavad on muutnud oma hobi sissetuleku allikaks ja on võtnud südameasjaks panna tahtma külalised veel ja veel rõõmuga uuesti viburada külastama :)

ma ei taha üldse mõelda, et kui täna hommikul uksest välja astusin, siis külm ilm nagu noaga lõikas ja ma kohe üllatusin, et kuidas ilma jopsita jälle külm on :)

29. aprill on veel oluline daatum, nimelt sain ma kätte oma kauaoodatud lillekastid rõdule. ometigi saab käivituda minu kauaaegne soov rõdu vähe rohelisemaks muuta :))) enne peab muidugi veel paar eeltingimust ära täitma, nagu näiteks põranda üle võõpama mingi kaitsevahendiga. see ei ole üldse nii lihtne, kõigepealt tuleb põrand ära puhastada, siis värv osta ja siis alles saab värvima asuda. aga noh projekt on käivitunud ja ma vajan ainult mõnusat ilma, et rõdul toimetada :)) ma juba kujutan ennast pingi peal vaadet nautimas, raamatut lugemas ja lilli kastmas :))

viimane lugemine oli Nick Hornby "ühest poisist", leidsin selle raamatu täiesti juhuslikult, pidin töökaaslase sünnipäevakinki organiseerima ja lõpptulemuseks sain omale 2 uut raamatut lugeda, millest vähemalt üks oli väga hea. teise kohta kirjutan, kui lugemisega ühele poole jõuan :) Hornby lihtsalt pidi olema lollikindel variant - kõik tema raamatud pidavat olema head :)

nädal aega eemal

2008-03-30T23:22:00.023+03:00

tsivilisatsioonist, minu mõistes tsivilisatsioonist :) sest sellest ma sain aru, et see kui mina millegist kuidagi aru saan, siis teises maailmaotsas või ka lähemal, võidakse samast asjast hoopis teistmoodi aru saada :)

aga mina kuulun ka nüüd nende hulka, kes kuhugi sooja päikse pärast lähevad. ma päris ikka nii ei suutnud, et veedan kõik päevad rannas lebotadas, päris nii ma veel ei oska :) aga nii juba on, et igapäevasest tööelust välja saamiseks ma pean keskkonda vahetama. nädala jooksul mitte mingisugust telekat, söögi tegemist, koristamist, trenne, keeletunde, tööd, ...

ühesõnaga ma käisin egiptuses, ainult turistidele mõeldud kuurortkeskuses. läksin just sellepärast, et oma eelarvamustest võitu saada ja ise ära vaadata, kuidas siis asjad seal on. kõige parem meel on sellepärast, et ma sellest turismikeskusest ka välja sain ja elu väljaspool kuurortkeskust tundsin.

emotsioone oli palju, mind hästi üllatas, et kui ma täna koju tulin, siis valitses selline tühjus minus, ausalt öeldes isegi päris hirmutav. tulin meelega bussiga koju, et aeglaselt läbi linna sõita, messe saata ja rahulikult keskkonda sisse elada. ääretult pilvine ilm ja see tunne olles teiste inimeste seas, et nad sind absoluutselt ei näe ja sa võid sinna täiesti ära kaduda, oli kuidagi kurb. seda siis räägin mina, kes ma alati olen tahtnud koju tulla ja kellel süda rõõmust kodumaa pinnal alati kiiremini tuksuma on hakanud.

tänane kõige eredam mälestus on egiptuse kohalikust lennujaamast, kus peale passikontrolli läbimist mind tagasi kutsuti ja kus üks mees mu passi uuesti enda kätte võttis, minu nime vaatas ja siis mulle vigases inglise keeles ütles, et ma talle oma breakfast boksi annaks. meile anti hotellist hommikusöök karbikeses kaasa ja ma hoidsin seda käes. ma sain aru küll, mida ta tahtis, aga see niivõrd üllatas mind, et ma ainult what talle vastu oskasin too hetk öelda. ma ei andnud ja praegu mõtlen sellest veel siiamaani :)

alguses mind hästi häiris, et seal kuurortis mitte ühtegi naist näha ei ole, kõiki töid teevad ainult mehed, nii poes, hotellis kui igal pool mujal. alles pärast seda kui kairo giid meile selgitas, et pealinnas on elu kordi odavam, kui väljaspool kairot ja et mehed lihtsalt ei saa endale lubada pere kaasa võtmist, siis ongi nii, et mehed teevad hooajaliselt tööd oma peredest eemal erinevates kuurortides või linnades ja siis lähevad koju ning viivad teenitud raha naistele :) see aga omakorda tekitab suurt peavalu linnale, sest kairo muudkui laieneb ja laieneb ning maapiirkondades elu järjest sureb välja. aga kairo muudkui kasvab ja varsti on püramiidid keset linna juba :S

11. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival

2008-02-29T18:54:00.006+02:00

on möödas :))) juba päris mitu kuud :)) aga no mis teha, 07 aasta oli minu jaoks eriline ja ma ei saa jätta sellest kirjutamata. asi algas siis sellest, et mõni aeg enne sattus minu postkasti email, et pöff otsib vabatahtlikke :) üldiselt ma väga kaua ei mõelnud, saatsin oma avalduse nö cv siis varsti teele. kuna minu jaoks suurt vahet ei olnud, mis tööd teha, niisiis panin kõik pakutud variandid suvalisel järjekorras kirja: piletikontrolör, infotöötaja, autojuht, midagi oli kindlasti veel. siis aga varsti tuli email vastu, et see aasta oli meil palju kandideerijaid, ma ei mäleta kui palju koha peale, aga kahjuks seekord ei osutunud sa valituks või no midagi taolist natuke inimsõbralikumalt kindlasti. no mis siis ikka, eks ma natuke ikka kurvastasin, aga no ega sellepärast mul veel pöff ju vahele ei jää.

veel siis mõni päev hiljem käisin mingil koolitusel, kus me pidime siis asju ka praktikas läbi proovima ja ühe sellise "eksperimendi" käigus seletas mulle üks teine osaleja 3 minuti vältel, miks mina sobin ideaalselt autojuhiks :)) mina seletasin teisele, miks tema hea lasteajakasvataja paistab :)) kusjuures ma tõesti ei mäleta, mis koolitus see oli :)) peale koolitust läksin koju, avasin oma meilboksi ja lugesin saabunud kirja pöffi korraldajate poolt : 1.oktoobril alustasime väikese vabatahtlike värbamise kampaaniaga, mille käigus laekus meile sel aastal üle 200 avalduse sooviga olla PÖFFi vabatahtlik, millest pidime välja valima 68. Millegipärast sortisime su kirja mittevalitute hulka. Festivali tegevjuht arvas aga teisiti ja me vabandame ja kutsume sind meie ridadesse. Sinu kiri avaldas tegevjuhile muljet ja lootust, et võiksid olla osake meist ja suurepärane festivali nägu. Sina oled üks väljavalitutest. Valisime Su autojuhiks. Auto, millega sõitma hakkad, on üle miljoni krooni maksev BMW. Palju õnne!

:)))) ma lugesin seda kirja nonii kohe mitu korda, sest ma algul mõtlesin, et see on mingi nali :)

tegin ma siis erinevaid sõite, vedasin pöffi külalisi sadamast ja lennujaamast hotelli ja plakateid kinode vahet, üks õhtu olin isegi garderoobitädi. aga selle eest sain külastada niipalju filme kui vähegi jaksasin, see on muidugi selline kaheotsaga asi, sest ikka vabatahtliku töö ajal väga kinno ei jõua. aga nii festivali lõpupoole sain aru, et kui ma kiiresti filme vaatama ei hakka, siis võib see asi halvasti lõppeda. niisiis, kokku 12 filmi, millest ma kahelt tulin varem ära ja läksin uut filmi vaatama. selline privileeg ikkagi liikuda filmide ajal vaba sissepääsuga :))

Intervjuu, 2 päeva Pariisis, Irina Palm, Negatiivse mõtlemise kunst, Armastus koolera ajal, Aleksandra, Kahevahel, Saturno Contro, Iszka reis, Tühjad pudelid, Leinav mets, Armastuslaulud.

üks parem kui teine. tõesti see aasta läks valikuga nii hästi, et ma olin nii vaimustuses, et mõtlesin, et järgmine aasta ma võtan puhkuse selleks ajaks ja käin veel rohkem kinos....

ära tulin siis kahevahel ja armastuslaulud filmidelt. esimene korea šamanismist ja teine mingi prantsuse film, mis mulle lihtsalt too hetk peale ei läinud.

aga järgmine aasta, kui asjaolud lubavad, siis kandideerin kindlasti uuesti vabatahtlikuks :)

äratundmised

2008-02-19T20:45:00.003+02:00

vahelduva eduga olen ma alates 07 aasta sügisest õppinud itaalia keelt, miks ma seda teen, ma tahan rääkida ja aru saada :) tõenäoliselt hakkasin ma sellega kokku puutuma oma teatud sugulussidemete tekkimise pärast, aga ma arvan, et kui mulle tohutult ei meeldiks, kuidas see keel kõlab, siis ma seda ei õpiks ka :)

õppima olen tahtnud ammu minna, aga enne kui ülikool lõpetatud ei olnud, siis minna ei tohtinud. kevadel sai sellega ühele poole ja siis sügisest olid uksed valla. võtsin võõrkeeltekeskuse, mina ei viitsinud väga palju uurida, kus veel saab õppida, piisas sellest, et juhuslikult sain teada, et töökaaslane ka õpib ja just seal ning et seal on piisavalt soodsad hinnad ja normaalsed õpetajad. oligi kaks õpetajat ja minu töökaaslane soovitas just ühte neist. kahjuks või õnneks algajatele tema tundi andma ei hakanud, aga no mis seal parata. siis läkski lahti, mina veel nädal või kaks mõtlesin, et kas minna kell pool 6 või pool 8 algavasse tundi, kaalusin plusse ja miinuseid ja kas ma jõuan enne kodunt läbi ja midagi näksata ja kas seda on ikka tarvis jne. lõpuks siis kui endas selgusele jõudsin, tuli välja, et osalejaid kahe grupi jaoks piisavalt pole ja sügisest alustab üks grupp kell 6.

nii, kuidagi siis hakkas asi toimima ja nii enavähem vist kas novembrini, kui ükspäev meie õpetaja teatas, et järgmisest korrast tema enam ei tule, kuna tema leidis omale täiskohaga töö ja ta ei jõua enam peale tööpäeva õpetamas käia. nonii, üllatuste üllatus - järgmisest korrast tuleb see teine õpetaja (keda mulle soovitati ka). no me ei osanud midagi öelda, mis sa ikka ütled.

uus õpetaja uued tuuled. aga peale seda, kui ta oli paar kuud olnud ja ütles, et alates veebruarist hakkavad meie tunnid uutel nädalapäevadel toimuma, et mis te sellest arvate, siis esialgu tuli aa ee ei mulle ikka see esmaspäeviti väga hästi ei sobi.... Õpetaja siis resoluutselt, et võtke või jätke, sest kui teile uued päevad ei sobi, siis tuleb see vana õpetaja tagasi. selle peale oli paar sekundit vaikust ja siis me läksime õppimisega edasi, sest oli vaikimisi otsustatud, et alates veebruarist on uued nädalapäevad :)

et hea õpetaja on, mis teda iseloomustab on järjepidevus ja süsteemsus.

sellega see saaga veel ei lõpe, jaanuaris tuli meile ootamatult teade, et nüüd jäävad tunnid ära osalejate vähesuse tõttu :(( jäidki ära, lõpuks ma isiklikult helistasin meie inimesi läbi ja küsisin, kas nad on nõus jätkama ja siis helistasin kooli, et 5 inimest on koos, me peame nüüd kiiresti jätkama. paus mõjus kõigile halvasti, istusime nagu totakad ja keegi ei suutnud mitte midagi meenutada ega õpetaja küsimustele vastata. nüüd olema jälle ree peal :)

ja siis ühel koolikaaslase sünnal, rääkisin, et käin õppimas, aga et väga palju nagu tegeleda ei jõua, et hea, kui tundidesse jõuan. ja siis küsis minu sõbranna, et ega sa ometi seda raha iga kuu niisama ei maksa ja sellega tegeleda ei viitsi.....

küsimus oli nagu rusikas silmaauku, mind tabas äratundmine, et seda ma just teengi. väga kurb hakkas :)) eelmiseks korraks ma kohe tegin pool kodutööd ära :) et maini ju see lõbu veel kestab, miks ma tõesti sellega siis rohkem ei tegele??

kuidas ma küll armastan süüa :)))

2008-02-11T22:54:00.000+02:00

käisin mina koolitusel ja lõunasöögi ajal lugesin menüüst, et pakutakse austria salatit :) ja koostisosad imelihtsad: kodujuust, juust, sibul, tuunikala ja muna. võibolla oleks pidanud proovima, kuidas see seal välja paistab ja maitseb, aga vot ei olnud isu siis. ja täna, poes tuli kohe suur tahtmine proovida :) tõesti imelihtne valmistada, sellel ajal kui munad keevad, tükeldada tuunikala (mina võtsin tomatis), üks väike sibulake (punane), riivida juustu ja kodujuust - kõik segada ja munad veel peale ja no väga maitsev. magustoiduks tegin veel ploomimahlaga jäätisekokteili, see on ka nii hea, et no maeitea kuidas küll suhtuda nii mahukasse kella 11sesse õhtusööki aga no mis teha, kui hing ihkab :)

laste ajaviide

2007-12-27T00:14:00.000+02:00

mis võimalused on tallinna linnas lastel koolivaheajal midagi huvitavat ja kasulikku teha? mina ütleks, et päris piiratud. ja ma loodan, et ma lihtsalt ei ole kursis kõigi võimalustega.

aga siis mul on 6-aastane laps :) ja tahan mina siis midagi peale kodusistumise teha. nii, täna käisime kinos, sõpruse kinos. esialgu lõin cc plaza lehe lahti ja vaatan siis, et ohoo mesilase film, see on lahe, aga jah see lastefilm on inglise keeles. siis leidsin, et alvin ja koopaoravad, aga no kuulge, on ju vaheaeg ja kas tõesti see on ainus film, mida minu vanusegrupp saab vaatama minna?? õnneks taipasin vaadata, mis sõpruses on, dzungliloom hugo on päris lahe ja eesti film ka veel :) ja veel artikaloo saab kavva võtta.

siis nukuteater, enne jaan keskpaika ei saa midagi vaadata ja kõik etendused on ka välja müüdud või broneeritud. linnahallis siis lõbus pühade-etendus päkapikkude reis ja ohsa üllatust, lisaetendusel kõige kallimaid pileteid veel tervelt neli tükki :)))

ok suvel me avastasime loomaaedasid tallinnas ja selle lähiümbruses, siis veel külastasime igasuguseid laste mänguväljakuid, aga need on ju ometigi ilusa ja sooja ilma tegevused. tõenäoliselt on olemas ka mingid tubased mängutoad?

ujuma saab minna.

kodus tegime piparkooke, kaunistasime kuuske, joonistame ja värvime, mängime. oleks vähemalt lumi maas, saaks kelgutama minnagi.

aga miks on nii vähe lastele mõeldud tegevusi võimalik ette võtta??

virin ja veelkord virin

2007-11-19T22:23:00.000+02:00

ma pole niikaua kellegi blogisid lugenud ja enda omasse kirjutasin viimati kuu ja natuke peale tagasi! kui püüdsin esiteks sellele ligineda, siis polnud mälus isegi aadressi enam, ma pidin tükk aega mõtlema, kuidas see url nüüd võiks välja näha ;))

igast asju on vahepeal juhtunud, ei tea isegi, miks siia jõudnud pole. üldiselt on meeleolu tige, viriseda tahaks aga pole kohe sellist inimest, kellele võiks ja kes siis aru saaks, et mul on vaja lihtsalt välja elada ja siis mul hakkab kohe parem. no kõik sai alguse sellest, et mu perekondlikud probleemid mulle järjekordselt sisse sõitsid ja ma ei saa aru, ärakolimisest ei piisanud, kas peaks teise riiki kolima või. no igatahes stressi see tekitas, aga sellega polegi midagi teha, see aeg on vaja lihtsalt üle elada, sest nüüdseks on olukord jälle stabiliseerinud. siis lähedase haigus ja eesti uskumatu arstisüsteem ja siin ei saa mitte midagi teha, pead usaldama, et kuidas arstid oma tööd teevad, et nad teevad õigesti ja pärastised komplikatsioonid lihtsalt juhtuvad. aga lõpp hea, kõik hea, see on ka nüüdseks enamvähem möödas :) aga ilma pisarate ja palveteta see ei möödunud. ja nüüd ise, terve nädalavahetus olin üks suur häda. reedel said alumised breketid suhu, täna 4ndal päeval endiselt süüa ei saa, hambaid kokku panna ei saa ja terve suu ainult valutab. mida kõike ilu nimel???!!!! siis vist reede õhtul suure vihaga postkasti poole kimades ei tulnud jalad libedal jääl enam suure vihaga sammude seadmisega toime ja järgmine hetk lebasin maas ja õlg sai sellise hoobi, et nutt kohe rõõmuga tuli. järgmine päev käsi üles tõsta või kaela pöörata suurt tahtmist küll ei olnud. ja et siis sellest veel vähe oleks, ikka pidi veel midagi lisanduma :))) no igatahes on mul hea meel, et see nädalavahetus möödas on ja homme on nende uute breketitega parem olla kui täna...

küll on ikka uskumatult hea olla, kui midagi ei valuta ja tervis muret ei tee. kas keegi on kokku puutunud madala ferritiini tasemega?

aga eile tegin ma torti, valge sokolaadi ja vaarikatega. vaarikate pärast pidin tegemist edasi lükkama, lõpuks siis pühapäeva õhtuks olid kõik asjad koos ja kuna ta tahtis üleöö külmas seista, siis sain alles täna hommikul töö vilju maitsta. aga ei ole nii maruhea, on küll maitsev, aga nagu maeiteagi. võibolla rikub rõõmu see, et küpsisepõhjast läbihammustamine nõuab üleloomulikku pingutust ja et tordi söömisel nii valus on :( aga igatahes ma mõtlesin, et oleks tore kui ma näiteks iga nädalavahetus torditegemist prooviksin :)) no mille jaoks mul see tordiraamat siis ometigi on :)

ja siis need arvutiprobleemid, lihtsalt jookseb kinni mitu korda päevas, no nii ei saa ju muuhulgas tööd teha. lisaks püüan juba mitmendat päeva digiallkirja anda ja täna olin juba niikaugel, et peaaegu tehtud, aga ikka siis ütles, et ei saa seal millegiga ühendust. muidu tellisin omale kaardilugeja, maksin sada eeku ja siis nägin uskumatut vaeva, et see tööle saada, helistasin ja installisin igasugu draivereid ja kustutasin mingi muu draiveri asja käigus ära ja siis täna proovisin teist kaardilugejat ja töötab nagu õlitatult! et siis mittetöötav kaardilugeja müüdi mulle ja mul on kahju sellest aja- ja närvikulust, mille ma kulutasin, et see mittetöötav asi tööle saada :(

ma võiks veel jätkata :) aga aitab, ma pean homseks hommikuks oma koduse töö keeletunniks nüüd kohe ja praegu ära tegema!

tegus päev

2007-10-07T21:51:00.000+03:00

eile ma sattusin vaatama sellist filmi nagu "Kuidas tappa naabri koera" (How to kill your neighbour`s dog, Saksa/USA 2000), no uskumatult hea film. krt ja kui selline nimi filmile panna, siis no ma ei tea :) kuigi peale filmi vaatamist, ega muud poleks saanud pannagi :)

täna ma tegin krentu ühepajatoitu, panin peaaegu kolmandik pakki võid, hakkisin kapsa ja madalal tulel hautasin, siis lisasin progandi ja siis lisasin veel mingi aja pärast kartuli. liha ma praadisin eraldi ja pärast ainult segasin kokku. tuli tõesti hea, ainult ma ei saanud mitte mõelda selle või koguse peale :) ja kiusatus oli ikka kaalikat ka panna, aga mõtlesin esialgu ilma proovida.

täna oli üldse tegus päev, hommikut käisin sõbranna juures söömas, keedetud vutimunad ja väikesed kartulikesed tilliga, saiakesed juustu ja oliividega ja magustoiduks mustsõstarde ja hapukate jõhvikatega? jogurtitort. ja ma olen pirtsakas kookide ja tortide osas, aga see tort oli hea! ja kohvi muidugi, selle jaoks oli oad kohvipoest toodud ja kohviveskiga jahvatatud. ma tahan ka omale koju veskit, millega kohvi jahvatada :))

hommikusöögilt pidime edasi suubuma ilu sõnumi messile, kell oli juba peaaegu pool kolm, kui me äkki avastasime, et mess ainult viieni lahti ja kell juba nii palju. aga kaks tundi jooksime mööda messi ringi ja tutvusime massaazipadja, millele toetudes oli tunne, et kellegi tugevad sõrmed sind mudivad :), mahladega, millega nädal aega paastuda, juuksepikendustega, hiina poistega, kes massaazi tegid ja GUM firma toodetega, kellel breketid on, need saavad minust aru!
tüüpiline olen mina, kes tuleb messile taskus kaks krooni :)) ma ei tea kas õnneks või kahjuks, aga messikeskusesse oli toodud hansa sularahabuss, ronid bussi ja seal ongi see kiidetud sularahaautomaat.

oh jubedust, ma tõesti ei taha mõelda sellele kulutatud raha kogusele :( aga ma soetasin omale paari nahkkindaid, kaks paari kõrvarõngaid, juustele maski ja potion 9, mis on imehea juustevahend ja siis muidugi umbes kolm hambaharja :))) aga sinna messile tasub minna viimane päev ja vahetult enne sulgemist või siis ka mitte :))))

ja siis nüüd mind hämmastas mees miljonimängust, kes vastas õlekõrsi kasutamata no suurem osa küsimusi ära ja siis teadis midagi uruguai ja argentiina vahelisest niiöelda tüliõunast millegi ehitamisel ja pani kokku, et küsimus, kus asub mingi sadam ei saa olla mitte sõltuv sellest seal toimuvast jagelemisest. ja ma vaatasin bns'st, et leida midagi seal toimuva kohta ja ei leidnud!

sport massidesse!

2007-10-01T22:46:00.000+03:00

täna ma käisin trennis, varsti saab juba kuu sellest, kui ma üldse ennast liigutanud pole ja ma mõtlesin, et aitab, võiks proovida bodipumpi teha ja põlvede harjutusi natuke kergemalt teha :) põlved pidasid väga hästi vastu! aga need olid ka ainukesed kohad, mis vastu pidasid... sõrmed läksid mul krampi juba kangi hoidmisest, jalad värisesid all nagu puulehed, kätega harjutusi tehes tundsin õlgades mingeid selliseid närve, mille olemasolust ma teadlik siiani polnud. mis toimub???? täiesti jube! sellist asja ma poleks küll oodanud :)) inimesed, hakake kiiresti trenni tegema :))))

ma arvan, et ma homme ei liigu :) oh õudust :)))

sibulapirukas!

2007-09-14T22:55:00.000+03:00

nädal aega kodus passimist on mõjunud uskumatult hästi, ma ei tahagi enam tööle minna! ja ma saan väga edukalt kodust tööd teha! täna näiteks osalesin isegi ühel koosolekul helistades :))

keegi peab mind nüüd küll takistama, sest muidu ma lähen kolmandat tükki sellest pirukast võtma.

sain inspiratsiooni siit, pirukas tuli nii uskumatult hea, et ma ei suuda ise ka uskuda :)) üldiselt on see ideaalne pirukas, et ära kasutada külmkapist koostisosi, millega nagu muidu ei oskagi midagi teha, mina vähemalt ;)

sibulaid mul küll oli, aga panin lisaks sibulatele veel ka ühe ilusa suure tomati. sinki sai täpselt 100 gr ja mul on hea meel, et sellega ühel pool on. vanemad ju käisid mind toiduainetega varustamas peale laupäevast accidenti ja kui isa juba seda teeb, siis saab see ikka korralikult tehtud :) kuna maitsestama jogurtit mul vist on paar korda üldse kunagi külmkapis olnud, siis kloppisin muna hoopis seenemaitselisse määrdejuustu ja lisasin veel natuke greibijogurtit :)))) ja riivitud emmentali juustu lisasin 10 min enne ahjust väljavõtmist. kui nüüd üldse natuke viriseda, siis taigen jäi natukenatuke tooreks, aga mulle meeldibki nii. ja kui kõik taigna koostisosad olid kokku segatud, siis oli see nii kleepuv, et käte küljest küll ei tahtnud lahti tulla.
vormi ma pean küll uue muretsema, ma ei tea mis selle vanaga juhtunud on, aga igatahes kinni ta ennast enam ei hoia :(
tänan kõiki, kelle tegevus mind täna niikaugele viis, et ma selle imepärase piruka valmis tegin!

õnnetu õnnetus

2007-09-10T22:42:00.000+03:00

eelmiseks nädalavahetuseks olid mul väga tihedad plaanid, kolm suurüritust ja üks toredam kui teine. laupäeval käisin veel hommikul trennis ja siis peaaegu otse kadrioru staadionile pesapalli mängima :) jah, kuu või rohkem tagasi sain saalihoki ära proovida ja nüüd teine turniir siis pidi pesapallis toimuma, osakondade vaheline mõõduvõtmine :) reeglid said ilusti ära kuulatud ja isegi hästi natuke mängitud, kui ma õnnetult oma meeskonna mängijaga sama palli püüdma läksin. ausalt öeldes ega ma seda kokkupõrget enam päris täpselt ei mäleta, kui pilt silme ette tuli siis istusime mõlemad maas ja minul jalgades jube valu. algul mõtlesin, et ega ma omal jõul püsti enam ei saa, aga siis mõne aja pärast läks valu üle. istusin siis natuke pingil ja et ikka meeskonnale kasulik olla olin järgmises mängus palliviskaja. õnneks või õnnetuseks oli see meie viimane mäng ja ma tulin koju tulema. õhtul aga lonkasin kõrvalmajja röntgenit tegema, igaksjuhuks :) järgmine päev oli põlv nagu väike õhupallike, astuda jala peale täiesti mõtlematu, liikumiseks tuli hüpelda vasakul jalal. pühapäev aga oli vaatamata ilmaennustajate ennustustele väga ilus ilm, vihmast polnd kõppugi ja päike säras vahelduva eduga, ideaalne päev nii sügisjooksuks kui kirbuturuks... vaatasin mõlemat õhtul telekast, nii kanal 2 kui tv3 uudistest...

täna on vasaku jala säär nii valus, et hüppamine enam erilist kasutust ei leia. aga kodus on ka tore olla, mis siis et isegi prügikotti ei saa välja viima minna, kuigi homme proovin selle käigu ka ikka ära teha :)

veel harjumusi

2007-09-04T22:35:00.000+03:00

rääkides veel väljakujunenud harjumustest, üks neist on kindlasti regulaarselt hambaarsti juures käimine. selle harjumuse tekitas mulle osaliselt minu endine hambaarst, kelle juures mul isegi käimine meeldima hakkas. vahest ma ikka mõtlen sellele korrale, kui ma ükskord keset reedest päeva sinna läksin ja poolkohustuslikult šampust alla kulistasin :) toolis oli küll kõvasti rahulikum istuda, aga pähe kippus ikka mõte, et ega ma ainuke jooja ju polnud :) kuna seda arsti enam pole, siis oma järgmise hambaarsti ma valisin asukoha järgi :) minu ortodont, kes nüüd lapsepuhkusel on, soovitas mulle paari, aga minu lõplik valik tulenes ikka sellest, et oleks hea lähedal käia :)) aga esmamulje oli selline pigem positiivne. jälle nooremat sorti naisterahvas, ma tõesti kujutasin ette, et tegu on vanema naisterahvaga, ma ei tea isegi miks. et on sama perenimega meeste- ja naisterahvas ühes keskuses ja ju ma siis mõtlesin, et üks vanem pikaajalise kogemusega abielupaar seal tegutseb. kuigi kui ma nüüd sellele mõtlen, siis igati loogiline, sest ortodont, kes soovitas on ju ise ka nooremapoolne ja tõenäoliselt ikka oma kursa või koolikaaslasi ta soovitada oskab. aga õnneks midagi teha vaja polnud ja pääsesin peale puhastamist tulema. ja öeldi, et võib isegi pikema vahe sisse jätta, kui pool aastat, aga noh eks seda siis näeb :) oma uue breketite raviarstiga ma veel rahu teinud pole, seal ma käisin nüüd eile teist korda ja ta ikka ajas mingit hamba väljatõmbamise juttu. no ma ei saa aru, et selline asi ei sõltugi sinu hammaste olukorrast vaid hoopis parajasti ravivast arstist?? et kui minu eelmine ortodont poleks lapsepuhkusele läinud, siis jääks suus olevate hammaste arv samaks, mis loogika siin nüüd on?

vennad või õed

2007-08-28T22:40:00.000+03:00

päevad ei ole tõesti vennad, üks päev mõtled, et mis edasi, kes ma olen 3 aasta pärast ja ei ole just kõige produktiivsem ideede päev. ja siis järgmine päev tullakse sinu juurde ja küsitakse, et kas sa ei ole mõelnud, et selle valdkonnaga, millega sa tegeled, võiks liikuda sinna suunas? või siis kui sul on õhtuks juuksuri aeg pandud ja kohaletulles selgub, et on toimunud mingi segiajamine ja sa oled kirjas täiesti võõra inimese juurde. esimese hooga tõesti ei tea, kas julgeda teda enda pea kallale, sest tegelikult oled juba paar viimast korda käinud kindla inimese juures ja rahule jäänud. ja nüüd jälle sunnitakse midagi uut, kedagi teist :) kas on nii, et mida vanemaks inimene saab, seda raskem on tal midagi muuta, rutiinist välja tulla ja korraldada oma tegevusi täiesti teist moodi? just see oli teine mõte peale seda kui et ei, peab uue aja panema. ja kui rahule ma jäin, ma sain täiesti uue kogemuse, väga meeldiva kogemuse ju. ja siis täis enesekindlust ja naeratus suul jalutasin pool linna läbi pea täis positiivseid ja julgeid mõtteid, kui mu tähelepanu köitis üks vanaeideke :) ta tuli mulle rahvusraamatukogu juures vastu, selline tõsine vanamemm - rätikuke peas, kepp käes ja sammud sellised lühikesed ja suunatud eri ilmakaartesse :) riietus puhas ja selline rõõmus värviline. ta jäi mind vaatama, kui ma oma vihmavarjuga hoogsalt veheldes talle lähenesin ja siis ta kõnetas mind. ta ütles mulle, et soovib mulle palju õnne ja igast muud paremat kuni 200 eluaastani võttes samal ajal mul kätest kinni ja neid rääkimise ajal surudes. ma ei olnd miskipärast väga üllutunud, pomisesin talle oma keskmises vene keeles, et mina soovin talle palju tervist :) järgmine päev vihastad niimoodi töö juures, et õhtul kodus on imelik väsinud tunne. mõtled miks ma üldse lasen endal nii vihastuda ja teiseks, kuidas saab selliseid asju teha ja kaikaid kodaratesse lüüa, täiesti arusaamatu. et kui head inimesetundjad me ikka oleme, ma olen juba mitu korda pidanud ümber mõtlema oma esialgsed inimesega tutvudes tekkinud arusaamad. vaatame mis homme toob :)

euroopa õnnetumaid rahvaid??

2007-08-20T11:15:00.000+03:00

kui raha ei tee õnnelikuks, siis mis teeb? kas õnne saab üleüldse mõõta? vastus on jah. välimus ja haridus ei loe. rahulolu pakuvad inimestele pigem tegevused kui asjad. kui inimene elab hästi toimivas partnerluses, mängib see rahulolutunde juures suurt rolli. eluga rahulolu on seotud ka sõpruskonna olemasolu ning kuuluvusega klubidesse, ühendustesse ja kirikusse. rahulolu ehk sünnipärane päikeseline meel. mõningate uurijate hinnangul sõltub inimese rahulolu eluga koguni 50% ulatuses pärilikkusest. töötaolek röövib inimestelt sotsiaalsed kontaktid ja eneseväärikuse. lotovõidule või palgatõusule järgneb vaid üürike õnnetunne, millega inimesed peagi harjuvad ja suur osa varasemast õnnetundest hajub.

mul on väga hea meel, et ma seekord jõudsin näalavahetuse päevalehes kaugemale kui sudoku ja ristsõna, ma arvan, et see on suuresti tingitud vabast esmaspäevast.

ja siis edith piaf sõpruses, ma arvan, et kui ma vähegi jõuan, lähen ma seda uuesti vaatama...

7 fakti

2007-07-25T00:04:00.000+03:00

Krentu kunagi ammu andis teatepulga :)
kirjuta endast 7 fakti ja anna samasugune kutse edasi 7-le blogijale

1. mina pean jooma iga hommik ühe suure tassi jacobs lahustuvat kohvi, muu ei sobi :) lisaks on kohustuslik ka kohuke, pärast võileiba muidugi. kogu hommikune söömine terevisiooni kõrval on hea päeva tunnus, mulle ei meeldi, kui ma pean hommikul ilma hommikusöögita kodust ära jooksma.
2. üldiselt ma pean magama oma kodus oma voodis, olen valmis sõitma pool ööd, et sinna jõuda.
3. elu ilma autota on kurb, kuskile jõudmine võtab nii uskumatult kaua aega, eks see üks mugavuse küsimus ole, aga mulle meeldib sõita ja vabadus, mis ise kohale ja tagasi sõites kaasneb.
4. minu kodus peab olema palju rohelisi potitaimi, nendega ma mässan hea meelega.
5. ei meeldi, kui keegi väga ootamatult külla tuleb, ma pean saama ikka vähemalt tunnikese asju silme eest ära sättida :)
6. raamatud, neid ma armastan! vahest neelan nagu hull, pärast muidugi ei mäleta enam midagi, ainult seda, et meeldis ja väga.
7. meeldib itaalia temperament ja kultuur, tahan itaalia keelt osata rääkida - nii meeldib, kuidas see kõlab. või kuidas võhivõõraga rääkima hakata on täiesti normaalne ja kuidas inimestel aega on, et rääkida.
7.b ma olen teksafriik :)

Ei suuda seitset blogijat enam nimetada :(

2007

2007-07-03T23:13:00.000+03:00

ma tahaks juhtida tähelepanu, et pool aastast 2007 on läbi. laua peal on mul kalender, ühe teatud panga oma ja ma pole eriti tihti keeranud lehte jooksvasse kuusse. põhjus on lihtne, esilehel on selgelt kirjas, et 2007 on minu elu parim aasta. no kirjas on küll Sinu elu, aga siis ongi minu :) no ja kui nii hästi ja selgelt öeldakse, siis tuleb ju uskuda :)

pidupäev

2007-06-11T23:30:00.000+03:00

täna on siis lõpuks see päev, kus ma võin öelda, et lõppenud on minu piinad ja ma ei pea enam elus ühtegi lõputööd kirjutama :) muidugi kui ma varsti mõnda teise kooli ei lähe :)) näiteks aiandust õppima :))

aga 28 mai hommikul oli minu esimene sõit köitekotta, kuhu ma reedel helistanud olin ja välja uurinud, mis kell on kõige esimene kell tulekuks. mul oli nimelt kell 10 tähtis olla tööl. ja kui ma sinna jõudsin see kokkulepitud aeg, siis öeldi, et tund vähemalt ei juhtu mitte midagi, sest liim peab üles sulama. no hoia ja keela! igatahes peale väikest kaalutlust jõudsin ma järeldusele, et linnasõit ja seal toimuv köitmine ajalist võitu mulle ei anna. kell pool 10 sain oma 3 eksemplari kätte ja panin tuhatnelja kooli poole jooksma, isegi ei vaadanud, kas kõik õiges järjekorras jne on. pärast muidugi hakkas süda valutama, et oleks ikka pidanud kontrollima, et miks ma tuisapäisa ikka jooksen ja oleks võinud ju tööl ära käia ja siis pärast rahulikult edasi tegutsenud.

siis ei juhtunud suurt midagi kuni eelmise neljapäevani, 7 juunini, kus ma retsensiooni kätte sain. enne ma muidugi ülepäeva helistasin ja uurisin, kas mulle on juba retsensent leitud ja mis edasi saab. ma täiesti neelasin, kui see retsensioon meili peale saabus, siis trükkisin välja ja siis lugesin paberi peal uuesti ja uuesti :) päris hea retsensioon tuli, väga täpne ja tõesti tundus, et lugeja on mind mõistnud :) kiitnud seda, millega ma palju vaeva nägin ja laitnud seal, kus laita oli.

ja siis täna oli see päev, kus ma kaitsekomisjoni ette astusin. ma ei saa muidugi ütlemata jätta, et ma kogu selle askeldamise juures juba päris tundetuks muutunud olin. no kaua võib :) ja mind jätta ikka kaitsmiste viimase päeva peale ja täpselt mulle nädalavahetus muretsemiseks ja närveerimiseks planeerida :( igatahes laupäeval valmis kindel plaan, sammud apollosse ja tiina laanemi väikesi vanamehi otsima :) kui see pühapäeval läbi sai, siis oli ikka meel päris kurb :) aga eks ma ikka vahelduseks harjutasin ka, nii oma 10-20 korda kandsin endale esitlust ette :)

täna hommikul seitsmeks tööle, kella 10ni üks jama teise järel, siis panin kodu poole ajama. alles siis hakkas närv sisse tulema, enne polnud nagu aega selleks. tegin ülirekordi, pesin pea, jõin kohvi, lugesin retsensendile kirjutatud vastuseid, vahetasin riideid ja olin 10:45 koolis :) ma ei ole elusees nii kiiresti suutnud neid kõiki asju teha :))))

aga kaitsmine läks hästi, komisjonil läks otsustamiseks paar minutit ja mind kutsuti tagasi sisse kätt suruma :))

geniaalne

2007-06-04T23:06:00.000+03:00

elioni digitv pakub videolaenutust, nii et kuhugi minema ei pea :) praegu on valikus muidugi umbes 100 filmi, millest suur hulk olid mingid karaokevärgid, aga paar vilmi jäi silma ka mida vaadata tahaks, näiteks transameerika, see oli viimase pöffi kavas ja seda ma vaatama ei jõudnud. hind 45 eeku, tõesti nagu üks tudengipilet sõpakas :) või miljoni dollari tüdruk, mis mingeid oscareid sai. ja lendas üle käopesa, mida ma vist kunagi otsast lõpuni näinud pole. crash ka.

nii lahe minu arvates, mitte et ma oleks mingi eriline videofänn, ma olen elus vist paar korda üldse filmi laenutanud, aga võimalused peavad alati olema :)

viimasel ajal on üldse mitmeid uusi tehnikasaavutusi :) näiteks id kaardiga identifitseerimine või mobiil id, minu lemmik on muidugi mobiilmakse, siiani kõige lihtsam viis ülekande tegemiseks ükskõik kus ja millal :)

elust üldiselt

2007-06-03T21:38:00.001+03:00

kes teab, kas rõdutaimede väetist võib panna toalilledele ka? no igatahes, eks ma varsti näen, mis siis juhtub :) kui muidugi üldse midagi juhtub :) aga igatahes täna ma lugesin oma targast raamatust, et enamik potimuldi sisaldab taimekasvuks tarvilikke toitained piisavalt vaid kuueks nädalaks! ja kuna mul ainult rõdutaimede väetist praegu kodus on, siis ma panin ühele väiksekesele, mis tegelt on päris pirakas, natuke seda väetist. see on see, kes mul tulevase klaverikoha peal praegu seisab ;) kusjuures, kui seda lille seal praegu ei ole, siis see sein on ikka jubedalt tühi.

kuna mul täna ja ka eile vist ainult selline nututuju on, siis leevenduseks pesin aknad väljastpoolt ära, võttis päris võhmale. ja siis sõin koorepumati kompvekke kõrvale :) sikupilli prismast eile tõin, juhtusid nii värsked kommid olema, et hakkas meenuma, miks kunagi need Kitty kommid mu lemmikud olid. sest kui ma neid enne kuskilt mujalt sain, siis olid nii jubedalt magusad ja tundusid puhtad suhkrutükid olema :( aga jah, küürimine hoiab tegevuses ja üldiselt kui tuju kõige parem ei ole, siis tasub ennast tegevuses hoida.

ma arvan, et selline kurbus ei ole millegist konkreetsest põhjustatud, vaid on pigem selline üldine, mis vahest inimesi tabab. isegi kui pole millegi üle väga kurta ja midagi suurt juhtunud ei ole. või siis hing igatseb midagi tõelist, midagi, millest on selge ettekujutus, aga mida miskipärast sinuga ei juhtu. ja ega magavale kassile üldiselt ju hiir ikka suhu ei jookse :))

Palju Õnne minu väiksele ristitütrele, kes täna pooleaastaseks sai!

kuku

2007-05-24T18:36:00.000+03:00

ma läksin poodi, et osta kohvi. ma ostsin igasuguseid asju rohkem kui 300 krooni eest ja ainuke asi mida ma ei ostnud oli kohv. ja siis mul oli veel vaja apteeki ka minna. pärast poodi jalutasin ma rahulikult apteegist mööda, vaatasin sinna veel sisse ja siis jalutasin rahulikult edasi. kõlaritest tuli veel üks hea lugu ja ma ümisesin rõõmsalt kaasa ka !!!

mina ka!

2007-05-15T23:08:00.000+03:00

ma loen siin oma sissekirjutusi ja muudkui selliseid negatiivse alatooniga kirjutised! ei ole ju võimalik, et minuga häid asju ei juhtu :) et kas tass on pooltäis või pooltühi?
igatahes, ühest asjast olen ma juba ammu tahtnud kirjutada, aga midagi on ikka takistanud või vahele tulnud, aga täna kui ma meili peale need pildid sain, siis nüüd ei ole enam midagi teha :) pildid kohe lõid meeleolu ja lisaks on need sellised pildid, mida ma kohe tahan siia panna :) tavaliselt mulle kunagi ei meeldi, kuidas ma pildi peale jään, aga noh see selleks :))

miks ma seda kõike kirjutan :) asi on selles, et kaks päeva pärast enda sünnipäeva hakkasin ma natuke ootamatult ristiemaks :) ja ma pean ütlema, et see on lähendanud mind tõsiselt minu lastega sõbrannadele, sest esimest korda ilma igasuguste lastesaamisega kaasnevate kohustusteta, olen mina ka saanud tundma, et minul on ka väike laps :)

ma saan aru, et kui sul on selline väike olevus, et siis keerleb kõik paljuski tema ümber, aga kui sul endal ikka ei ole, siis ei saa ka tunda samamoodi nagu tunnevad need, kellel ta on. ja siis keerleb ka jutt lastega seonduva ümber ning siis tavaliselt keegi ikka ärkab, et oih, et sina ju üldse ei saa sellest aru. siis vaatavad kõik kaastundliku pilguga sind ja sa tunned jälle, et jah, mina olen see, kes ei ole oma elus veel niikaugele jõudnud. kellel see veel kõik ees alles seisab.

aga õnneks on mul sõbranna, kes minu peale ka mõtleb :)) kes täiesti lahkesti on teinud minust oma lapse ristiema, mis tähendab, et mul on ka nüüd oma laps :)) ta saab juba varsti pooleaastaseks ja ta on superlaps minu arvates :)

huvitavad ajad

2007-05-08T22:16:00.000+03:00

üldiselt olen ma natuke sokis, ma käisin täna oma ortodondi juures ja siis tema küsib, et kas ma pean nüüd oma hambaarsti vahetama hakkama. mina siis teen suured silmad ja küsin miks. tema siis vastu, et kas ma ei tea. et kõik lehed olid täis. mina vastu, et ei tea. ja siis tuleb välja, et minu hambaarst, kelle juures ma juba mitu aastat käinud olen, et teda ei ole enam. ausalt öeldes jupike aega ma ei saanud lihtsalt aru, kuidas ei ole. minu hambaarst oli ma arvan 30 millegiga 40le lähenev naisterahvas.

????

homme läheb ikka tõenäoliselt tralliks, sest lilli tahetakse ikka tõnismäele viia, mitte sõjaväekalmistule...

külm mai

2007-05-02T22:45:00.000+03:00

kuna ma neli päeva järjest kodus olen olnud ja täna tööle pidin minema, siis ei olnud see lihtne. juba kasvõi sellepärast, et reziim nii segi on ja ma nii hilja eile magama sain. aga hommikul kauem magada ei saanud ja päeval ka tukastada ei saanud :)
nii et juba hommik algas peavaluga, mis alles õhtuks enamvähem üle läks. päeval tuli veel üks sõit lennujaama teha ja siis sattusin liikluses täiesti ootamatult olukorda, kus ennast täiesti abitult tundsin ja arvan, et mulle on keegi hea ingel määratud, kes mind hoiab :) hakkas ju alles täna sadama, aga kui mööda järvevana sõita, kus suhteliselt alati on palju autosi ja suured kiirused ja siis täna lisaks see suur hulk vett. ja siis lihtsalt sellel ajal kui minust kaks suuremat autot või bussi mööda sõitsid, siis mattusin mina sellise veekoguse alla, et ma mitte midagi ei näinud ja seda kõike niikaua, kui kaks autot minust mööda said. ja sõida siis üle 70 km/h täiesti pimedas kotis ja see ei olnud täiesti sirge lõik. üldiselt lõppes asi mulle hästi, ei sõidetud mulle tagant sisse ja jäin ise ka tee peale. aga ma pean kellegile aitäh ütlema, nii et aitäh :)

kas sellest, et ma ei suuda ei öelda või millegist muust, osalen ma nüüd see aasta juba kolmandat aastat hp tervisejooksul, see tähendab siis 21 kolmapäeva umbes 4 kilomeetrit. jube kohustus! ma ei saa aru, mida ma küll mõtlesin :)) igatahes täna oli siis esimene kolmapäev ja siis kuna ma mitu päeva trennis ka pole käinud ja kolmapäeviti just minu trenn on, siis läksin ma kõigepealt trenni ja siis piritale jooksma. ja kusjuures ma tegelikult ka jooksin (mitte tõuse muidugi) sest nii jube külm oli! selline tuul, et esimese viie minutiga jäätusid sõrmed ära ja kõrvad pidid ära kukkuma... porisesin terve tee, et kui ma nüüd sellepärast haigeks jään ja praegu nii väärtuslikke päevi selle pärast kaotan, siis ma ei tea mis saab :)

igatahes kulutasin ma täna hulga energiat, närve ja ennast. see tähendab, et ma pidin midagi head endale vastu ööd süüa tegema :) ja saades innustust ilma hernesteta ja ilma õunata kartulisalatist, mis imehea oli, tegin kanasalatit riisikujuliste makaronidega. see tuli väga hea ja nii lihtne teha! tahtsin veel kooki ka teha, kuna mul ikka ju sünnipäev tulemas on, aga seda ma ei jaksa enam ei teha ega süüa :))

aga täna juhtus häid asju ka. esiteks tõi mu ülemus mulle salda perle maiustusi, need on sellised ümmargused küpsised, kus on iiris sees :) teiseks tervisejooksul parkimiskoht leida, on üks hea ülesanne :) ja siis täiesti juhuslikult nägin ma laia vahet, kuhu nagu välja tuleb üks buss ja sõiduauto ära mahub. mis mul täna küll nende bussidega on :) igatahes olin ma juba sinna auku sisse keeramas, kui see buss nagu välk must mööda tuhises ja ennast minu auku ära parkis. ma põhimõtteliselt otsustasin, et ma ei vihasta ja hakkasin tagurpidi tagasi sõitma, et omale uus koht otsida. ja siis ma ei tea kust, ilmus üks parkimise korraldaja :) ja suunas mind selle bussi kõrvale parkima :) alguses ma küll raputasin talle pead, et ma ei mahu sinna, aga mahtusin küll :) uksest pidin külg ees välja ronima, aga see meesterahvas oli uskumatu. kui ma pargitud sain, siis ta naeratas mulle ja näitas äkki ülestõstetud pöialt ka :) igatahes see loob meeleolu, need inimesed, kes oma olemusega maailma päästavad :) uskumatu päev :)

pronksmees

2007-04-28T21:43:00.000+03:00

ma ei saa mitte jätta kirjutamata sellest õudusest, mis meie tänavatel toimub :( sellist asja ma poleks unes ka osanud ette näha. ma vaatan telekast neid politsei ja märulipolitsei rühmasid ja siis seda teist leeri, kes loobivad, karjuvad, sõimavad ja ikka mõtlen, kuidas see võimalik on, et meie riigis selline asi toimub. selline viha ja märatsemine... nii ärev tunne on ja neelan järgmise erakorralise uudistesaate ja vaatan seda veel suurema hirmu ja õudustundega. eile õhtul oleks tänaseks äärepealt kella 8ks isegi kella pannud, aga siis mõtlesin, et laupäev ja ma ei hakka ennast juba hommikul vara üles kütma.

ja mis kõige enam ajab närvi, on venemaa avaldused. võiks ju arvata, et nad ei kiida heaks seda, aga minu arvates, kõik nende avaldused ainult kuidagi õigustavad ja ka julgustavad seda märatsemist, varastamist, peksmist ja vandaalitsemist.

ma arvan, et ühtegi eestlast ei jäta külmaks praegused sündmused, aga mul ka ääretult hea meel, et me oleme suutnud nende provokatsioonidega mitte kaasa minna. täna küll poole kõrvaga kuulsin mingist eestlaste ja venelaste kaklusest, aga see on ka ainuke kord.

kuidagi nii halb tunne on, siiamaani ma ei ole kunagi mõelnud, et meie elanikkonnast nii suure osa moodustab mitteeestlased ja et see võib kunagi probleemiks osutuda, sest selgelt on ju näha kuidas justkui paisu tagant mingi viha ja vaen vallandus ja et mingist ühtsusest me võime ainult und näha.

minu raske elu

2007-04-08T16:12:00.000+03:00

miks on ühte lõputööd nii raske teha?? miks ma juba kolmandat päeva teen kõike muud peale lõputöö?? miks mind ei motiveeri enam isegi mu suur preemiasüsteem, mis mind peaks tabama peale kaitsmist?

kuidas see saab olla nii raske? mida aeg edasi seda raskemaks veel tõenäoliselt läheb ka. mis mul viga on?? :)

kas ma peaks tõesti otsustama, et ma ei teegi seda? et siis kui selline otsus tehtud on, siis saab rahulikult edasi elada, sest see ei hakka siis enam vaevama. et tegelikult ei ole mul ju loodetavasti seda paberit vaja. ma saan ju ilma ka hakkama.

ma usun, et ma ei suuda sellise otsusega rahulikult edasi elada, mul ei ole lihtsalt ju kõik ained tehtud, ma olen selle töö peal istunud juba kaks aastat.
aga miks ma pean ennast nii sundima millekski? kui ma tõesti ei taha seda teha, miks ma pean ennast nii palju kätte võtma :)))

ilus päikseline aprilli algus :)

2007-04-01T19:25:00.000+03:00

kuna mu susssuss periood, mis väljendub selles, et ma närida enam ei saa, on praktiliselt alanud, siis pean ma oma söömisharjumusi kõvasti muutma. täna on juba kolmas päev, kus mul tagumiste hammaste vahel mingid kummid on, mis on vaja selleks, et saaks breketeid panna. nad tekitavad hammaste vahele vahed, et saaks breketeid kinnitada. kusjuures minu jaoks ei ole põhiline valu, mis kõiki hambaid tabanud on, vaid need harjumatud võõrelemendid suus, mis tekitavad tunde, nagu oleks midagi hammaste vahel :(

igatahes, täna tegin ma esimest korda elus püreesuppi :) ja uskumatult hea tuli! nii lihtne teha ja nii maitsev. tükeldasin kaalikad, kartulid ja porgandid kastrulisse, katsin veega ja hautasin ära. siis natuke jahutasin ja püreerisin koos seenemaitselise rama kohupiimajuustuga. siis vedasin pool oma diivanit rõdule ja nautisin päikest ja head sööki :) magustoiduks jäätis, seda mul ka pole probleemi süüa :)

aga nüüd on hädasti vaja erinevaid püreesuppide retsepte... lihaga siis :)

päästa kellegi elu :)

2007-03-26T22:37:00.000+03:00

käisin kinos, vaatasin filmi ühe skandaali märkmed. selline omapärane, aga ei olnud film minu jaoks. nägin paar päeva tagasi etvst sellist filmi nagu Ilusalong Venus ja see mulle juba meeldis :) Film peab mind kas nutma või naerma panema, vähemalt natuke kaasaelama :)

olin täna tubli ja käisin verd andmas. kui nad juba tulevad peaaegu koju kätte ja siis saadavad veel personaalse meili ka, et palun tule, miks ma siis ei peaks minema :) puuviljakorvis olid väga maitsvad pirnid ja kindlasti maitsevad need teised puuviljad ka hästi :) aga igatahes see aeg, mis ma seal veetsin, selle jooksul pandi kolm naisterahvast põrandale lamama ja tõsteti jalad üles. sellist asja ma pole küll enne näinud, nõrgukesteks see tänapäeva noorus muutunud. tegelikult ega ma tundsin ise ka pärast sellist ikka teatud nõrkust, juba hiljem, siis kui ma olin oma töökohale juba tagasi jõudnud. igatahes pärast ostsin kinno kaasa kummikomme, ega need suuremad asjad ikka pole, üks korralik kokteil on ikka maitsvam.

aga täna ma kirjutasin artiklit siseveebi ja selle kirjutamise ajal ma avastasin, et mulle meeldib seda teha. kirjutada siis. ma olen vaikselt mõelnud, et mis see minu töö ikka on, see mida ma oleks nõus väiksema raha eest tegema. ega ma kaugemale väga pole jõudnud, kui et minu praegune töö mulle sobib, ikka selline korraldamine ja natuke loominguline, vahest esinemist nõudev ja inimestelt nõudev töö :)

saaga on lõppenud

2007-03-21T16:29:00.000+02:00

tükk plaati on edukalt (loodetavasti) seina saadud. hunnik raha on ka selle eest välja käidud :( praktiliselt poole rohkem sellest summast, mis alguses kokku lepiti :( aga mida ma saan öelda, kui öeldakse, et tuleb rohkem maksta. et alguses arvati, et saab nii, aga nüüd töö käigus tuli välja, et ei saa ja selle eest tuleb maksta.

aga vähemalt on see jama lõppenud, sest selle asja organiseerimine on tõepoolest üks suur jama olnud. närvikulu on veel suurem olnud, aga see asi peab seda väärt olema :) ma saan nüüd uksed garderoobile ette panna :) :))

kõige ebameeldivam oli see maalri käimine, teda tuli oodata ja siis kui ta tuli, tegi 15 minutit midagi ja läks jälle minema. ja siis pidi jälle ootama, kuni ta paari tunni pärast jälle korraks tuli. ja siis eile õhtul palus ta võimalust kraanikaussi kasutada. kui ma pärast vannituppa astusin, siis sain ma vaimse shoki :) ta oli endale seal vist purskkaevu teinud, ainult nii suutsin ma endale kuidagi seletada ujuvat ja valge pöksilist põrandat, üleni veepritsmeid täis olevat peeglit ja räpast kraanikaussi. ma ei liialda, kui ma ütlen, et mul hakkas paha :) ja see inimene veetis seal umbes 3 minutit ma arvan.

igatahes jah. resultaat on oluline, eksole.

homme aga tavapärane rutiin, tööleminek :( kui ma esimesed päevad mõtlesin, et tahaks tööle minna, siis nüüd ma mõtlen, et mida peaks tegema, et ei peaks tööle minema :)

üldiselt on meeleolu kuidagi nukravõitu, ei tea isegi miks.

oih

2007-03-19T22:20:00.000+02:00

paneelkardinad, millest ma vaikselt unistan ja mida ma vahest kuskil kodulehtedel vaatamas käin, kus nad uskumatult ilusad on. mul on muidugi üks radikas, mis "natuke" segab paneelkardinate paigaldamist suurde tuppa. või siis teleka-alus selline korvidega, mida ma ainult hobby hallis siiamaani näinud olen ja siis garderoob, mis mul praegu plaanis on ja milleks juba ettevalmistused käivad. või siis raamaturiiulid, seda ma veel ei tea, kuhu ma neid tahan, aga kindlasti tahan - ma pole selle pealegi tulnud, et kõiki neid asju võib ühelt kodukalt otsida :) leidsin paxi ka üles, isegi kui ma selle garderoobi, mis mul plaanis on, ära tellin, aitab pax visualiseerimisele uskumatult kaasa :)) ma kohe ei tea, mida vaadata, hüppan nagu peata kana ühelt lehelt teisele :) venekeelsel lehel on veel kõige lahedam käia :)

ja nõud! mul oleks hädasti sellist kaussi vaja, kus ma saaks oma võidutorti teha :) ja toolid, mul oleks hädasti ühte tooli ainult vaja :))

väga mõnus elevus on mind tabanud, justkui keegi oleks üles äratanud. ma peangi nii tegema, et pool tundi loen mingit lõputöö värki ja siis 10 minutit käin ikea lehel :)

reklaamid telekast

2007-03-18T20:49:00.000+02:00

vabandage, aga me sooviks nüüd koju minna :))) isnd kui häid reklaame vahest ikka tuleb, esimene oli see, kus golfipalli otsitakse telekas ja need, kes seda vaatavad aru ei saa, kuidas nad ei näe :) või siis see perekond, kes on jäänud telekat vaatama mingisse poodi ja klienditeenindajad nii toredad ja armsad on :)

väga naljakas on kuidas asjad justkui ahelreaktsioonis käivad, üks asi põhjustab teist ja nii edasi. keegi pargib mittepärisnii kui vaja oleks, teine tuleb ja ei keera välja sellepärast näiteks. või üks vihastab kellegi peale ja siis valab selle kolmanda peale ja see kolmas läheb ja viib selle veel edasi. et võta üks ja viska teist :)

nii paljudel autofirmadel on praegu nö hüpersoodsad pakkumised, on kia ja siis on citroen. ja peugotil on ka minu arust. sidrun C4 on küll päris kena minu arvates, aga tema miinuseks on see, et kui seal roolis istud, siis sa ei näe, kus kapott lõpeb või algab. kuidas nii sõita saab :) kia mudelid cerato ja cee näevad pildi pealt välja nagu mazda 3 minu arust :) ja mazda 3 on väga kena. samas ütleb mu isa, et üks 4 aastat vana bmw on sama kvaliteediga kui uus sidrun või mõni muu samast klassist. mine võta nüüd kinni. vaata mis reklaamid teevad :)

numbrid

2007-03-17T10:58:00.000+02:00

veebruarikuu keskmine temperatuur aastal 2007 oli -8 kraadi. täna on märtsi keskpaik ja õues sajab laia lund. nädala alguse poole olid tõsised plusskraadid ja tõsine kevadilm. veebruarikuu arve soojuse eest oli tubli paarsada krooni suurem kui näiteks jaanuaris või detsembris. lisaks veel uued read arvel. maksame müstilisi makse ma ei tea mis fondidesse.

jõulukingituseks sain kaalu, nüüd lõpuks sain selle ka tööle. ainult uut patareid oli vaja :) ja mis selgus, ma olen siiamaani mingis illusioonis elanud :) ma olen tõsiselt uskunud, et minu normaalkaal on ütleme x :) Ja siis selline ideaal, kuhu ma mõni päev oleks püüdlema hakanud, on x-2. Ja mis selgus, minu tegelik kaal on x+2. võib alati muidugi veel loota, et minu uus kaal ei näita õigesti :) Aga x-4 see on liiga kõrge eesmärk, liiga kõrged eesmärgid tekitavad ainult stressi :))

17 päeva veel breketivaba elu ja siis sussuss :) lumesadu on praeguseks igatahes lõppenud.

palju võtab aega ühe kipsplaati seinapanek??

2007-03-15T13:12:00.000+02:00

ma veel täpselt ei tea, palju see aega kokku võtab, aga siiamaani on see juba võtnud kolm päeva.

taustaks niipalju, et selleks, et ma kunagi omale pärisgarderoobi saaks teha ja sinna veel uksed ka ette panna, siis just uste ettepanekuks on tarvis enne panna üks tükk kipsplaati seina. üks meetrine tükk. selle võrra tulevad uksed lühemad ja seda selle pärast, et ühes otsas on mul üks tala.

aga kuidas on võimalik ühel üksielaval ja töölkäival inimesel sellist asja organiseerida. ütlen omast kogemusest, see on võimatu. kui just ei ole selline töö, kus peab ikka kohal ka käima :) selleks, et asja ajada, tuleb võtta puhkus :) mina võtsin õppepuhkuse :) ja mitte selle eesmärgiga, et ehitajatega mässata!

igatahes, kõigepealt tuli kohale töödejuhataja, siis ma veel puhkusel ei olnd ja jooksin lõuna ajal koju ja jumal tänatud, töödejuhataja tuli kokkulepitud kellaajal! igatahahes vaatas ta mida teha vaja on ja leppisime uue aja kokku, kus nagu mina aru sain, pidid töömehed tulema ja töö ära tegema.

nii, eile siis. kellahelin ukse taga umbes tund või poolteist hiljem kokkulepitud ajast. mis siis, peaasi, et tulid! kahjuks aga tegemiseks veel ei läinud, nüüd hindasid kolm meest olukorda ja seda, mida vaja teha on.

okey. vähemalt hindasid olukorda juba töömehed. leppisime uue aja kokku, täna! jälle kokkulepitud ajal ei kippu ega kõppu. ma olin juba suhteliselt rahulik ja tegelesin oma asjadega. lõpuks siis ikka tulid ja asusid kohe töö kallale. midagi halba öelda ei saa, kipsplaat küll kõvasti laiem kui ma ette kujutasin on nüüdseks seinas. lisaks on laes veel ka kolm lambiauku :) üks oli see, kus lamp enne oli, teine, kus ta praegu on ja kolmas, kus ta planeeritud oli :))

aga asi pole veel lõppenud, mul on maalrit ka veel vaja, kes augud kinni mätsiks ja kipsplaati seinatooni värviks. töödejuhataja lubas maalri ka tänaseks, aga täna andis ta mulle ainult telefoninumbri, maalrite töödejuhataja telefoni numbri.....

pühapäev

2007-03-11T14:05:00.000+02:00

on äärmiselt tore veeta pühapäeva oma kodus :) kraamida ja koristada :) vaadata ja mõelda :)

jah, kes oleks uskunud, et ma kohe südamega küürin vannitoa põrandaplaate või puhastan tolmuimejat :) ja et üleeile kohvikruusi kaela saanud laualina praegu rõdul rõõmsalt päikse käes kuivab ja pesumasinas juba järgmine sats pesu ringi pöörleb. ja et minu selle kuu ost oli lõpuks triikraud! ei peagi enam minema ema käest laenama ja pärast jälle tagasiviimise pärast muretsema.

ainult ühte tooli oleks hädasti vaja, kuidagi ei ulata kapi otsa või natuke kõrgemale. aga tõepoolest ainult ühte, sest minu rõdupink on äärmiselt vajalikuks ja mis kõige tähtsam äärmiselt mugavaks osutunud. hommikuti, kui peab vara tõusma, siis on NII MÕNUS ennast pingi peale koos kohvitassiga kerra tõmmata ja terevisiooni vaadata, leevendades natuke hommikusi raskeid ärkamisi. tooli peal vist ei oleks üldse nii mõnus. ja ma ei hakka ütlema, mis ma nendest hommikustest suusaülekannetest terevisooni ajal arvasin ;)

nii nüüd pani mu laualina kuivatusresti pealt minema, äkki on ikka mu emal õigus ja peaks omale pesupulgad ka muretsema. ma olen talle siiamaani kindlalt väitnud, et neid mul küll vaja ei ole :) praegu on järgmiste ostude listis:
sõel
fiskarsi oranzid köögikäärid
ja paar plastmassist kaussi, kus saaks sibulaid jm hoida.

üldiselt ma võin juba praegu suhteliselt rahulikult väita, et mul on kõik eluks vajalik olemas. veebruari lõpus oleks pidanud poole aasta täitumist tähistama, sellest kui ma oma riiete ja kingadega sisse kolisin :) muidugi peaks ühe ilusa komplekti sööginõusid veel ostma, lampe ja kardinaid ei maksa üldse mainidagi, aga jah :)

valged krüsanteemid, mis ma endale naistepäevaks ostsin, on uskumatult ilusaks läinud, kõik õied on avanenud ja on nii ilus kontrast oma roheliste lehtedega...

riigikogu valimised

2007-03-04T20:53:00.000+02:00

täna lõpuks saab see jama läbi! ma ei mäleta veel enne sellist reklaami, sellist materdamist ja sellist ajupesu. ükskõik kas teed teleka lahti, keerad raadionuppu autos, lähed supermarketisse süüa ostma, avad oma postkasti, isegi mu emaili peale saatis keskerakond mingisugust jama! see aasta vist tõesti oli reklaami eelarve kordi suurem. punkti pani laupäeval eetriaja ostmine ja savisaare palve mõelda, kas reform ikka suudab oma lubadused täita.

aga niipalju see vähemalt aitas, et valimas ma täna käisin. tahtsin kohe huviga saksa gümnaasiumi näha ja avastasin, et tegu on suure kooliga, kus on ujula :) aga selles boksis, kus sai oma valikut märkida, seal avastasin heameelega, et ei olegi ainult savisaar, reform, isamaa ja veel paar (rohelised ja kristlikud), kes seekord turule sisenesid :) et on veel teisi ka, isegi üks üksiküritaja ja veel paar erakonna nime, kellest ma kuulnud polnd :) mul oli kohe hea meel, mõtlesin korra isegi, et võiks juba sellepärast nende poolt valida :))

aga täna on täiesti maeiteaisegi mis päev. täna, pigem eile, juhtus midagi väga halba. ma vaatan nädalavahetustel ühte seriaali, macleodi tütred ja mulle väga meeldib. kohe isegi niipalju, et kui üks pühapäev oli valida kinnomineku ja kodus järgmise osa vaatamist, siis ma valisin viimase :) ja siis eile, juhtus seal ühe peategelasega õnnetus. ja kuna ma internetist lugesin ja ma teadsin, et see juhtub, siis olin ma vaimselt ettevalmistunud. nii et eile oli natuke kergem, ei olnud niipalju vesistamist. aga täna, täna oli nii kurb osa, et ma ei suutnud ennast üldse tagasi hoida :) ja kõik ühe seriaali pärast!

elamused

2007-02-26T22:34:00.000+02:00

viimase aja parim kinoelamus - kuninganna - väga hea film! väga meeldis! viimase aja parim ürituse elamus - tordivõistlus! väga meeldis! sealt tuli ka viimase aja parim maitseelamus ja väga mõnus ootusärevus, kui kõik ümber laua seisid ja teiste ning kindlasti ka oma tordikest hindasid :)

inimesed

2007-02-16T19:56:00.000+02:00

isnd küll alles inimesed on erinevad :) paar päeva tagasi ma tulin garaazist üles ja sõitsin sisse koos ühe teise autoga, üks meesterahvas roolis. kuna mina pargin uksest natuke kaugemal, siis läks mul ka natuke kauem aega, et liftini jõuda. ja see mees tellis lifti ära ja mõtlesin, et täna läheb hästi, sest vahest peab seda lifti päris kaua ootama. suur oli mu üllatus, kui uksed mul peaaegu nina eest sulgusid ja see mees üksi üles sõitis. ja siis täna oli nii meeldiv kogemus. ma olin alles poolel teel ukseni, kui sealt üks naisterahvas ja üks väike tüdruk sisse läksid. ma isegi ei mõelnud sama lifti peale jõuda. ja siis kui ma ukseni jõudsin, siis see naisterahvas hoidis ust lahti! (muidu käib see lukus) ja siis see väike tüdruk oli lifti ära tellinud ja see jõudis just kohale, et mul oli selline tunne, et üks pere ronib sinna peale :) see oli üks venelanna, tal oli ühes käes suur kott ja teises lapse kelk. ust hoidis ta lahti jalaga vist :) Ja siis see väike tüdruk! Tal oli üks silm sidemega kinni kaetud ja tal oli suured prillid ees. ja siis kui ta mind vaadata tahtis, siis ta pidi pea nii kuklasse ajama, et mul tuli nutt peale. mul hakkas nii uskumatult kahju sellest väiksest tüdrukust, ma soovin südamest kõike head sellele perekonnale!

An Inconvenient Truth

2007-02-10T00:03:00.000+02:00

see on äärmiselt tähtis, et te seda filmi vaataksite.

beautiful bodies

2007-01-28T13:35:00.000+02:00

ma ei ole tükk aega teatris käinud ja kui päris aus olla, olen ma alati eelistanud näiteks kinos käia :) sest kuidagi on juhtunud nii, et mulle on harva meeldinud need teatrietendused, mida ma näinud olen. aga ma olen üldiselt kindel, et ma käin liiga harva teatris ja et mul on need paremad asjad jäänud küll lihtsalt nägemata, mis tekitaksid minus soovi tihedamalt teatris käia.

see selleks, eile nägin ma tükki, mis mulle täiesti meeldis ja mis mind kuni lõpuni köitis ja mis ei kestnud liiga kaua :) tükki iseloomustab nii hästi EP-s lavastaja poolt kirjutatud artiklis üks lause:
“Kohati on see naljakas, kohati nukker. Aga üsna õrn, soe ja ilus – nagu naine ju enamasti ongi,” lisab Lumiste.

tartu aga on praegu uskumatult lumine ja ilus, kui ma paremini ei teaks, siis võiks öelda, et jõulud ja uusaasta on alles ees, täpselt nii võis tunda jalutades juba pimenenud õhtupoolikul väga lumises ja täies jõuluehetes ülikoolilinnas.

kas tali võib taevasse jäädagi?

2007-01-14T23:33:00.000+02:00

et justkui pool jaanuarit nagu läbi, aga talvest me pole veel miskit kuulnud, kas tõesti kliima soojenemine?? õde just kirjutas, et nemad naudivad tõsiseid kevadilmasid, meil seda päris kevadilmaks nimetada ei saa, tuleb ju korraks mingi lörtsitaoline asi ja siis kohe on kõik nii vesine ja märg.

täna aga vaadates kalendrisse mõistsin, et kui ma ennast kätte ei võta, siis ei lõpeta ma ka see kevad :( koguaeg on mingi jooksmine, ükski õhtu ei saa niisama rahulikult olla. ma olen pidevalt leiutanud mingeid põhjusi, miks ma ei saa kirjutada. viimane oli see, et mul ei ole lauda :) see tähendab, et ei saa diivani peal kirjutada ju ometigi, nüüd aga on laud olemas, mis nüüd takistab, peaks midagi uut välja mõtlema või? appi kui masendav see ikka on, miks ma ei suuda seda ära teha? mulle on alati meeldinud lõpetada kevadel ilusate ilmade saatel :)

aga laupäeval käisin ma uusaastapeol. ja ma tulin koju sealt keset ööd ja hinges oli suur kurbus. olen alati uskunud, et kui kaks inimest otsustavad niiöelda leivad ühte kappi panna, siis nad seda ka teevad, nad hoiavad leiba ainult ühes kapis. sest selles ju mõte ongi. ja siis vaatad ühte suunda ja näed miskit muud, siis vaatad teisale ja jälle on mingi jama. ja siis olen mina see, kes tunneb hinges kurbust millegi pärast? et kelle probleem see siis nüüd on :)

veel üks suurepärane inimene

2007-01-06T22:32:00.000+02:00

täna ma vaatasin dokumentaali Muhammad Yunusest. see mees lõi oma panga (Grameen Bank) selleks, et bangladeshis vaestele laenu anda, ilma intressita. alguses laenas ta ise pangast ja siis laenas selle raha edasi, püüdis pankadele tõestada, et vaesed maksavad oma võla tagasi. aga pangad ei näidanud mingit huvi üles. üle 90 % tema klientidest on naised praeguseks. tal kulus kuus aastat selleks, et pooled kliendid oleks naisterahvad. alustades oma tegevust ja naistele laenu pakkudes, ütlesid nood, et anna raha mu mehe kätte, ma pole kunagi raha käes hoidnudki...

igatahes on see nüüdseks tohutult parandanud miljonite inimeste elujärge. ja see kõik oli ühe inimese idee, tahe ja järjekindlus.

üks mõte veel mis meelde jäi ja meeldis, et Yunuse järgi inimesed ei pea panka tulema, pank peab ise inimeste juurde minema.

tore töökaaslane

2007-01-02T17:36:00.000+02:00

mul on üks uskumatu töökaaslane, see sama meesterahvas, kes minu asemel koosolekule läks, et mina saaks minna jõulupeoks ettevalmistuma :) vahest ma mõtlen, et mul on ikka uskumatult selle inimesega vedanud. kui ma oma praeguse töökoha vastu võtsin, siis ma ikka väga täpselt ei teadnud, mis tööd ma tegema hakkan. lisaks sain ma pärast teada, et seda tööd ei olnud julgenud vastu võtta mõned teised kandidaadid. ju ma siis nii väga tahtsin oma vana koha pealt minema saada :)

nüüd ma võin öelda, et mul on tekkinud oma isa kõrvalt veel teine inimene, kellelt mina õpin ja kes mulle niiöelda eeskujuks on.

üks asi, mida ma hindan on see, et ta alati meelsasti oma teadmisi jagab. ja mis veelgi tähtsam selle juures, mitte üks kord alates november 2005 ei ole ma tundnud ennast selle pärast kuidagi alaväärsemana. sest teatavasti on nii, et kui inimene ennast halvasti tunneb seejuures või teine naerma hakkab küsimuse peale, siis tahaks ma näha, kuidas küsija veel kunagi midagi selle inimese käest küsib, kui just tõesti ühtegi teist võimalust ei ole.

ja tema käest tasub küsida, esiteks ta oskab vastata, teiseks ta mitte mingil juhul ei alaväärista sinu küsimust ega sellega sind, kolmandaks on ta füüsiliselt kõige lähedamal, kelle käest küsida :)

lisaks säilitab ta närvilistes ja pingelistes olukordades suhteliselt alati rahu. kui mina ikka erutun kordi päevas, siis tema sisemine tasakaal on imetlusväärne. eks tal ole seda elukogemust rohkem ka kui mul, mul on veel aega õppida ja kogeda.

puhkus

2007-01-01T12:37:00.000+02:00

on kindlasti esimese jaanuari film! mul on väga hea meel, et ma seda vaatama läksin. nii uskumatult soe, naermaajav ja kaasaelama panev! võibolla ma seal samastusin mõne tegelasega ja ka seepärast mulle väga meeldis, aga minu arvates hoopis parem film kui hea aasta.

Aga uus aasta on saabunud ja ma olen mitmeid häid soove saanud. Soovitud on lõbusat ja positiivselt erilist aastat. Uusi mõtteid, uusi rõõme, visadust. Palju õnne ja hästi palju armastust. Õnne peavad kõik need kaksteist kuud tooma.

Uuel aastal uued vembud, uued tahtmised ja tembud. Uued tööd ja uued mõtted, targad teod ja ettevõtted! Või siis algav aasta olgu parem, toredam, kui ükski varem!

Miskipärast armastust sooviti rohkem kui miskit muud :) Aga nii palju häid soove, et uus aasta peab lihtsalt hästi minema ja nagu ma aru saan, on kõik ju enese häälestamises.

Minu aastahoroskoobist võib lugeda, et taeval on plaanis mind enne autasustamist natuke õpetada. Minu loomupärase rahulikkuse (kas mul on selline asi olemas või?) panevad proovile mitmesugused viivitused, detailidesse takerduvad asjaajamised, sündmuste ja suhtluse arusaamatu aeglus eriti siis, kui tegemist on just mulle olulise küsimusega. Armastus maitseb üsna magushapult ;) Samas võib tagaukse kaudu su ellu libistada mõni roostetanud arm, ent isegi ülevärvituna ei too ta igatsetud õnne - seda ma pean meeles pidama :) Ja hoiduma pean ma stressist ning negatiivsetest mõtetest - no midagi positiivset ma pean küll ridade vahelt otsima hakkama! siit natuke saab: võitjanaeratuse saab näole manada juba nüüd, sest parimad ajad ootavad nurga taga. Ja samas kõige soodsam aeg saabub aasta lõpupoole, siis kui sügis värvib Eestimaa kuldseks, nii et mine võta nüüd kinni :)

salati värk

2006-12-30T23:00:00.000+02:00

lisaks magamisharjumustele pean ma hiljemalt järgmisest nädalast oma tohutust söömisharjumusest ka veel lahti saama, oh raskeks läheb...

aga praegu ma ootan juustuleibasid ahjust :) praegune kellaaeg on see nädal tavaliseks söömiskorraks muutunud :) täna proovisin salati brosüürist, mis EN vahel oli, kartulisektoreid fetaga. ja keegi võiks rääkida fetaki juustust, kas see on peaaegu sama mis feta juust või?

vaevama on mind veel jäänud see kartulipudru värk, milline on kliisterdunud kartulipudru??

ja viimaseks küsimuseks on mis on piinia? itaalia mänd??

siit ja sealt

2006-12-30T01:57:00.000+02:00

ma mõtlen hirmuga, kuidas ma järgmine nädal kell 7 hommikul tõusma hakkan :( see on ju kindel, et ma vähemalt esimesed päevad maeiteamiskell magama lähen.

aga kaks päeva on veel jäänud ja siis tuleb uue numbriga aasta. aasta alguses hakatakse eesmärke seadma ja siis mingi aja pärast tegutsevad kõik ikka vanaviisi edasi. või olen ma liiga ülekohtune :) kas on reaalselt neid inimesi olemas, kes näiteks jaanipäeval vaatavad üle, et jaa selle ja selle ma olen juba saavutanud ja see on tehtud, aga vot selle ja sellega pean ma veel kõvasti aasta lõpuni vaeva nägema?

kuid kui mitte aasta vahetudes eesmärke seada, millal siis veel? niiöelda uuel aastal uue hooga. kunagi umbes peale keskkooli lõpetamist arutasime me ühe siis juba endise keska kaaslasega, et võiks teha mingit oma firmat, aga meil ei olnud siis enda arust piisavalt head ideed, millega see firma tegeleda võiks. lükkasime siis selle edasi, kuni idee tuleb. kuigi me juba siis mõtlesime sinna arvutite suunda. ja siis sügisest ma läksin bio- ja toiduainetehnoloogiasse. ja siis see sama inimene väitis mulle millalgil hiljem, et kui sul pole väga täpselt viisaastakuplaani paigas, siis sa ei jõuagi kuhugi. või et sa küll kulged, aga kulged sinna, kuhu parajasti tuul puhub.
nüüdseks on tal kaks last, tore mees ja viimati kui ma temast miskit kuulsin, siis ikka ka seesama töökoht, kust ta juba enne lastesaamist töötas. lapsed tema plaanide seadmise ajal sinna ei kuulunud muuseas.

nii et siis mis, kas peaks selgete eesmärkide peale mõtlema ja siis vähemalt kuidagigi asja talletama, et näha ülejärgmise aasta alguses, kus ma komistama hakkan või :)

head sõbrad,

2006-12-24T14:13:00.000+02:00

ma leidsin täna oma postkastist ühe rohelise ümbriku ja esialgu nagu ikka pöörasin suuremat tähelepanu ümbriku sisule kui ümbrikule endale, tänud armsa kaardi eest :) ja siis väga juhuslikult jäin marki vaatama ja vaatan nii tuttav väike poiss lainetes möllamas :) see on nii lahe idee! nii hea jõulukink!

nr 13 võti

2006-12-21T18:52:00.000+02:00

kui ma tööle jõudsin, õigsuse huvides olgu öeldud, et see ei olnud päris pool 9, siis sain ma ainult jope seljast võetud ja arvuti sisse lülitada, kui tuli jope selga tagasi panna ja arvutile shut down teha. poroloonitehase põleng pärnu maanteel tekitas mürgise pilve linna kohale ja terve maja niiöelda evakueeriti. suits, mis põlengust tekkis, oli päris masendav.

aga see tähendas seda, et mul oli täna vaba päev. esialgu oli suur segadus, et mis siis nüüd, kas tõesti ei pea täna üldse tööd tegema :) osad inimesed kohe ei tahtnudki koju minna, aga oli ka selliseid, kes järgmine sekund peale teadet kadunud olid. igatahes ei osanud ma alguses muud teha, kui koju tagasi minna.

sain täna jupp asju aetud, põhiliselt on need seotud sellega, et ma enam ei pea diivani peal sööma :) lisaks tegin ära järgmiseks aastaks isicu ja lõuna ajal, peale sööki, oli üks väike uinak väga, väga tore ettevõtmine :) see oli kohe päeva nael :) nüüd plaanin veel võimlema minna.

peale võimlemist: kodus on mul nüüd number 13 võti :) just seda oli mul täna vaja ja sellepärast ma ka ehituspoes käisin ja lisaks oma kappinuppudele äkki ka õiged kruvid sain, et nüüd saaks need äkki lõpuks külge kruvida :)

aga päev hakkab lõppema ja ma olen igati rahul, see oli hea päev.

lõpuks sajab lund

2006-12-18T23:40:00.000+02:00

detsember on oma ilma poolest erakordne olnud. pool detsembrit on nii soe olnud, et ma talvejope, mis ma juba novembris välja võtsin, vahetasin tagasi sügisjopede vastu :) no liiga palav oli talvejopega. ja täna oli ootamatult jahe, kui ma pärast tööd ennast kõigepealt toidupoodi ja siis koju sättisin. ja siis veel hetki hiljem, kui ma õue vaatasin, sajas seal valget laia lund. see oli nii ootamatu positiivne üllatus, et lõpuks ometi, jõuludeks lumi maha.

täna oli veel tore päev sellepärast, et ma lõppudelõpuks sain oma peegli seina! ta on mul juba oma paar kuud seisnud ja oodanud, et leiduks selline inimene, kes oleks võimeline ta vannitoa seina külge kinnitama. ja on ikka mu virisemisest vahest kasu kah :) nimelt kui ma oma häda kurtsin sõbrannale, siis võttis ta ohjad oma kätte ja et täna me siis tuleme, mis teed õhtul. lisaks peeglile on mul nüüd ka mõned pirnid laes ja see uskumatu valgus, ma olen vahepeal tõsises pimeduses elanud. lisaks saan ma nüüd peeglist vabanenud pinki ka istumiseks kasutada :)

sain ka täiesti ootamatult kööki mitte ainult pirni vaid lausa lühtri kohe :) ma pean veel mõtlema, kui hästi see sinna sobib. ja siis otsustasin ma veel, et ma ei suuda enam ilma lauata elada, ma pean midagi ette võtma ehk siis omale laua muretsema.

täna oli tore päev, mulle hakkab vaikselt pühademeeleolu tekkima :)

eestimaa uhkus

2006-12-17T21:21:00.000+02:00

see aasta on mul kohe sellenimeline sissekanne :) eelmine aasta kirjutasin ka sellest saatest, möödunud aastal sellel ajal kolisin ma pajupealt välja, üks raskemaid asju, mida ma oma elus tegema olen pidanud. ja siis see saade 18ndal detsembril tegi mu tuju natuke paremaks :) kirjutasin tollal nii: . hetkel tunudb mulle täiesti uskumatu, et meie seas on ikkagi veel inimesi, kes mõtlevad teistele võõrastele inimestele ja püüavad reaalselt .... Praegu mõtlen, et miks küll see tundus nii uskumatu, et on olemas neid inimesi, neid eestimaa uhkusi.

ka see aasta ei veeda ma jõulusid pere keskel, aga vähemalt usun ma praegu, et tublisid inimesi on maailm täis :)

ma märkasin nüüd ühte toredat tõsiasja, minu blogi saab täna aastaseks :) Nii et palju õnne mulle ja minu blogile :)

jätkuks

2006-12-16T16:04:00.000+02:00

eile oli nii väsitav päev!! kõik sai alguse sellest, et üks töökaaslane kutsus neljapäeval rock cafesse jõulujazzi raames ühele kontserdile. et tema pidi kahe sõbraga minema, kes mõlemad ootamatult alt ära hüppasid ja nüüd oli vaja kiiresti kaks uut inimest leida :) reklaam oli väga hea, et UK bänd, the bays, keda muud moodi kuulata ei saa, kui nende esinemistel.

Ok siis, kuna mul juba neljapäeva õhtuks kino (hea aasta) planeeritud oli, siis otsustasin, et miks mitte, tuleb selline mõnus õhtu. pärast kino käisin veel võimlemas ja siis suubusime rock cafesse. see suubumine muidugi nii valutult ei läinud. kulutasin hea hulga närvirakke. ma ei tea kuidas, kas ma ei leppinud piisavalt konkreetselt kokku või eeldasin liiga palju, aga sõbrants, kes läks peale kino autot koju viima ja siis kesklinna pidi tulema, kust siis mina pidin ta peale võtma, tema tuli kohale hulga hiljem, kui mina aru sain, et ta tuleb.

et kui mu võimlemine ära lõppes ja peale mida ma otse kontserdile plaanisin sõita, siis tuli mul ikka sõita mustamäele talle järgi :( ja ma läksin kontserdile sülearvuti kotis, sest ma ei tahtnud vahepeal ainult korraks linnast mustakale sõita!!

järeldused:
1. lepi täpsemalt kokku
2. ei tohi nii endast välja minna, sest see ei ole väärt seda

Kontsert ise mulle ei meeldinud. see muusikastiil, ma arvan, et see oli midagi house muusika taolist. lihtsalt selline tümpstümps ja ma ei osanud selle järgi ennast isegi liigutada.

Ja siis ma saingi neljapäeva õhtu väga hilja magama :( Ja hommikul ei saanud kauem magada ehk natuke hiljem tööle minna, sest ma pidin lennuki peale minema. Hommik oligi nii jube, üles sain isegi ilusti, ju siis kartsin, et jään hommikul magama ja lõppkokkuvõttes ma eriti sügavalt vist ei maganud. Plaan oli siis oma auto ülemiste keskusesse jätta ja sealt lennujaama jala edasi joosta. Tegin kiirkorras ikka kohvi ja võileibu hommikul, sest muidu oleks see hommik veel jubedam olnud. Igatahes hakkasin muretsemisega juba siis seekord hommikul pihta, sest olin täiesti veendunud, et ma jään lennukist maha.

Õnneks muidugi ei jäänud :) Igatahes pidin ühe päeva jooksul kaks korda lennukiga sõitma, mida ma muidu katsun vältida, sest see lennukisõit väsitab mind tõsiselt. Tuul oli nii kõva nii neljapäeva õhtu, kui reede. Asi läks isegi niikaugele, et kuna mul oli juba nii halb tunne sees, siis enne väljumist ma helistasin igaks juhuks emale ja ütlesin, et ma nüüd lähen leetu lennukiga ja õhtul tulen tagasi. igaks juhuks, et keegi vähemalt teaks :)

Aga siin ma nüüd olen, elus ja terve. Ja isegi olemine on hea. Sest õhtusel maabumisel ikka see lennuk kõigutas sinna ja tänna ja mul läks süda pahaks ikka natuke küll. Ma ei karda lennusõitu, aga mul võib seest väga lihtsalt keerama hakata. Käisin siis veel pärast poes, mul on juba mitu päeva idee, et ma pean kartulisalatit tegema. Ja just täpselt sellist, nagu mu õde vanasti tegi. Tema salat maitseb mulle ütlemata hästi :) Ta ei pannud sinna kunagi vorsti, ega muid lihatooteid. Lihtsalt ainult kartul, porgand, sibul, kurk, muna, majonees ja hapukoor. Keetsin siis kartulid ja porgandid eile valmis, et oleks hea täna kohe teha. ja tegingi esimest korda elus terve kartulisalati ise valmis ;)) aga see maitse ikka pole päris õe kartulisalati oma :( natuke peab seisma, siis proovin uuesti :)

esmaspäeva õhtu

2006-12-11T18:28:00.000+02:00

saades innustust krentu ahjuköögiviljadest, kohe tõsist innustust, otsustasin ma tavapärase esmaspäevase trenni asemel koju süüa minna tegema :) Tegin kartuliputru ja hakklihakastet, magustoiduks kokteili. Kõik asjad tulid väga maitsvad välja! :) Kartuliputru tegin saumikseriga, sest pudrunuia mul ei ole. Ma pean vist ausalt üles tunnistama ja ütlema, et pole kartuliputru kunagi enne teinud :) Kastet ehk paar korda olen :) Kokteili olen juba tunduvalt rohkem kordi teinud :)

aga kui kindlatele õhtutele trennid ja mingid muud asjad planeerida, siis võib kogu see korraldus stressi tekitama hakata. et asjad, mis on just mõeldud stressi vältimiseks, võivad oma korrapärasusega uusi pingeid tekitama hakata. et on justkui mingi kohustus ja jääb selline tunne, et vaba aega üldse ei ole. nagu see nädalavahetus, mul on praegu selline tunne, et see jäi lihtsalt vahele. jooksmine kino ja poodide vahet. ja kõik need käigud on kohustuslikud, kokku lepitud ja sa ei saa neist taganeda, kuigi tahaks just kella peale mitte joosta. kui ma pühapäeva õhtul koju jõudsin oli selline kergendus, et lõpuks ometi, aga ainult terve nädalavahetus on juba läbi :(

spontaansus, vabadus teha neid asju, mida just see hetk tundub tahtmine teha. huvitav, kui mr bean preestrit mingis filmis mängib, kas siis seda saab tõsiselt võtta?

PÖFF

2006-12-06T22:55:00.002+02:00

täna käisin filmi nimega buddha vaatamas ja see oli nii uskumatult hea! ma väga soovitan, kes saab laupäeval kinno minna. Buenos Aires ja hispaania keel, suurepärane muusikavalik. kui seal oleks pärast plaate müüdud, siis selle ma oleks küll ostnud :) see juba näitab midagi ;)

nii soe, nii hea ja need muusikalood vahepeal. vot see on see, mis pöffilt peab saama :) ma nüüd ei saa kaks päeva kinno minna, sest pean pärnus olema, aga reede õhtul tahan cherbourgi vihmavarjude filmile pääseda. sinna pileteid ei müüdud, sest seal on enne ardeni kontsert vist. ja siis ongi ainult laupäev ja pühapäev jäänud :(

laupäevaks on mul kolm vilmi plaanis :) pileteid küll veel ei ole, aga plaan on :) ja pühapäeval vähemalt kaks. oh kui ma teaks, mis filmid pärast kinno tulevad, siis ma neid praegu ei vaataks :)

kino

2006-11-26T20:38:00.000+02:00

ongi siis käes, see kauaoodatud pöff. paar nädalat aastas, mis minus tekitavad alati uskumatult hea tunde :) pöff sai kunagi alguse minu jaoks sakalas, inimesed tulid kokku vilmi pärast, ei mingit popkornitamist ega krõbistamist. osad olid nõus isegi vahekäikudes istuma, sest kõikidele ei jätkunud istekohti. seal saalis viibides oli selline tunne, et nende inimestega ühendab sind midagi, see atmosfäär oli kuidagi uskumatult hubane.

kolm filmi on mul juba vaadatud, nutumäng ja mona lisa olid neil jordani filmid, inglise vilmid siis. kahjuks polnud kummagil korral subtiitreid ja minu jaoks läks pool teksti kaduma :( mona lisa ajal oli veel astorias mingi diskens käimas ja siis terve vene teater hüppas rütmis kaasa. reformierakond korjas mingid väga noored inimesed kokku, tõenäoliselt mingi värbamisüritus.

täna aga vaatasin 15s sünnipäev kinomajas. õnneks olid subtiitrid olemas :) ja vilm oli ise ka hea, taustmuusika oli nii mõnus, kõik oli kuidagi väga kaasahaarav, kange tahtmine oli ise seal olla. natuke nüüd hakkab juba õige tunne tekkima, kuigi pole veel päris see.

käisin ja nägin

2006-11-21T21:12:00.000+02:00

vot täpselt nii mõjus mulle minu inglismaa reis :) see olen mina meeleheitlikult püüdes enne lennuki väljumist natuke tukastada :)
maabusime esimene õhtu manchesteri lennujaamas, ütlesime taksojuhile, kellele tuli sõidu eest umbes sama palju raha maksta, kui mul üldse sularaha kaasa vahetatud oli, aadressi, kus meie hotell asus. asukoht oli ise mingi tõsine kolgas, tõenäoliselt üks paljudest manchesteri äärelinnadest. igastahes, kuna see oli õhtu, kus veel õppima ei pidanud, võtsime suuna kohe tolle äärelinna keskusesse. vantsisime ikka tükk aega kõndida läbi inimhõreda asustuse ja pideva ilutulestiku saatel. muud põhjust, peale meie saabumise, me sellele ilutulestikule pakkuda ei osanud :) kusjuures ilutulestik ei kestnud tund või poolteist, nagu meil siin eestis, vaid märkasime seda juba lennukis üle inglismaa lennates ja kuulasime paugutamist veel hilisõhtul voodites lamades. aga keskuse me too esimene õhtu üles leidsime ja ka ühe pubi, kus isegi inimesi oli :)

võtsime kohe ühed tõsised eined :) uurisime, mis see 5. november inglastele sümboliseerib ja mida ma enam päris täpselt ei mäleta :) vot, aga siit ka lõbusam osa reisist otsa sai (mõneks ajaks muidugi) ja koolitus pihta hakkas. kõik võtsid seda õppimise värki nii tõsiselt, et ma ka lõpuks eksamipäeval hommikul kell 5 üles tõusin, sest kuidagi imelik oleks olnud põõnata ;)

üldiselt hästi mõjus see reis mulle, jõudsin mitmele järeldusele seal võõras keskkonnas ja pingelistes olukordades, nii enda kui teiste kohta :)

reisi lõpupoole nägime manchesteri enda ka ikka ära, sõitsime seal viimasel päeval bussidega ringe :) eksamitulemused eksamikomisjonist peaksid aga paari nädala pärast saabuma...

parrot-girl

2006-11-21T20:29:00.000+02:00

varsti saab aasta sellest ajast, kui ma omale selle blogi tegin. jah, just selle, sest tegelikult oli mul enne seda üks blogi veel. ma arvan, et ma tegin uue sellepärast, et tuli sisse pikem vahe, kui ma sinna vanasse midagi ei kirjutanud enam ja tundus huvitavam teha uus.

aga võibolla ka sellepärast, et kirjutasin seal sellest, kuidas mu papagoi 2. september 2005 ära suri. ma olin peale seda hästi kurb, sest see papagoi elas minuga täpselt niikaua kui me pajupeal elasime, see on siis üle 13 aasta. tõime ta emaga mingist loomapoest, tegelt ema vist oli see, kes ta välja valis :) kusjuures ma üldse ei mäleta, millest või kust selline mõte tuli. et kas ma jubedalt tahtsin omale lindu või tahtsin mingit lemmiklooma. igatahes seda ma mäletan, et kui me seal poes olime, siis minu tähelepanu köitsid mingit kaks viirpapagoi, aga emale jäi silma see ilus kirju natuke viirpapagoist suurem lind. temaga me koju ka läksime, siis veel võrsesse ja sealt kohe pajupeale. lind pandi poes mingi tavalise väikse pappkarbi sisse ja kodus lasime ta kõigepealt tuppa lendama. siis meile tekitas suurt peavalu tema puuri saamine. panime kõigepealt söögikausi puuri peale, seejärel kui ta sealt juba harjus sööma, siis tõstsime kausi puuri. sinna ta niipea sellele järele ei läinud :)

ja siis möödus pea 13 aastat imekiiresti :) kuni selleni, kui ma eelmine aasta 2 sept koju tulin ja kesa sealt puuripõranda pealt lamamas leidsin. mina, ema ja ginevra viisime papagoi puhkama ühe suure kuuse alla meie aianurgas, robi kõrvale.

üldiselt olin ma tõesti hästi kurb, valasin palju pisaraid ja mõtlesin kõik, mis või kuidas ma oleks pidanud teisiti tegema. sellepeale, et ta võis enamvähem 15 aastane olla, sellepeale ma ei mõelnud. aga miks ma seda siis nüüd räägin :) sest kui ma selle suvel õel külas olin, siis üks õhtu söögilaia ääres, kus oli mitmeid inimesi, siis äkki täiesti lambist, ütles mu viieaastane õelaps, kes tollal oli siis veel neljane, et tema tahab mulle ühe linnumuna kinkida ühest linnupesast, et kui see ära koorub, et mul oleks siis uus linnuke :) vot sellise asja peale ei olnud ma võimeline mitte midagi ütlema, sest suured veeloigud tulid jälle silma :)

nüüd on see siis juhtunud

2006-11-21T19:22:00.000+02:00

täna ma võtsin kätte ja muutsin pisut oma blogi väljanägemist :) kõigepealt panin ma kalendri, ilgelt nägin vaeva just selle õige väljavalimisega :) Lõpuks leidsin :) Siis aga tahtsin blogi enda templeiti ka muuta ja siis see kalender enam ei sobinud minu uue väljanägemisega blogisse :)

kodus aga olen pidanud ümberkohanema. ja mõtlen praegu, kuidas see, mida teised inimesed ütlevad, sinu käitumist võib mõjutada alateadlikult. et kui teised arvamust avaldavad ja ütlevad, et nii ei ole üldse hea mõte, kas siis hakkad ise ka nii mõtlema ja unustad ära, kelle või millega on tegu? kas see, et sul on natuke ebamugavam, kas see on piisav põhjus keerata selg oma lähedasele? ma arvan, et mitte.

selle asemel, et teist toetada tõenäoliselt tema elu raskeima otsuse langetamise järel, olen ma vist alateadlikult, ma loodan, et alateadlikult :), muutnud asju veel keerulisemaks :(

õhtune aeg

2006-11-02T22:18:00.000+02:00

mulle tuleb ikka kuidagi üllatusena, kui ma aknast välja vaatan ja seal kõik nii lumiselt valge on ja siis lisaks veel laternate alt on näha, kuidas midagi sajab juba olemasolevale juurde. terve oktoober oli selline soe, mitte üldse sügise moodi ja siis novembri algus ja ongi talv! nagu oleks sügis vahele jäänud. väga imelik. ma ikka egoistlikult mõtlen, et hea, et august-septembriga põhiasjad kolitud said, praeguste ilmastikutingimustega oleks see väga nadi. sest kuigi ma nüüdseks juba kolm korda viimase aasta jooksul kolinud olen, ei ole mul kunagi mingit kolimisautot olnud või et oleks kõik asjad korraga karpidesse pakituna keegi kohale tassinud. ikka ise, kilekottide, reisikoti ja muude pakendamisvõimalustega :)

maja on ikkagi tühjavõitu veel, ma arvan, et enamus kortereid on veel tühjad. mis on jälle imelik :) mulle see muidugi sobib, niikaua kuni ma omale kardinaid ei ole muretsenud, võiksidki nad tühjaks jääda :) aeg läheb minu jaoks liiga kiiresti, nädalad nagu lendavad ja ma õieti pean ainult vaatama, kuidas jõuda nendega kaasa joosta. sellepärast on nädalavahetused minu lemmikuteks muutunud, vanasti ma ei osanud nendest rõõmu tunda, nüüdseks on need kaks päeva muutunud selliseks ajaks, kus ma saan puhata ja aega teha neid asju, mis hing ihaldab, olgu see siis ükskõik mis.

olen viimasel ajal väga palju juurde õppinud, saanud teada asju, millest mul enne nõrka aimugi polnud. lugesin kuskilt lastest, kes ikka kodus vanemate juures elavad, et märk nende täiskasvanuks saamisest on selles, et nad ise vetsupotti pesema hakkavad. esialgu pigem naljakana tundunud kirjutis muutus kiiresti reaalsemaks minu peas.

tuled naabermajade akendes on hakanud ükshaaval kustuma, aeg on magama minna.

ungari filmiprogramm

2006-10-24T12:21:00.000+03:00

kirjutan vilniusest, 15 min on aega enne järgmist koosolekut ja ma sisustan seda aega teiste blogisid lugedes :)
ma käisin reedel kinos ja ma ei suuda ennast ära kiita, et ma ennast ikka niipalju kokku võtsin ja selle mineku organiseerisin :) ikka kui ise ei organiseeri, siis võib niipaljudest headest asjadest ilma jääda.

aga mulle ei ole tükk aega ükski film nii südamesse läinud kui matmata surnu. läksime suht eelarvamustega, teadmata tegelikult, mida täpselt oodata..

aga see mis tuli, oli ütlemata hea ja hariv. Márta Mészáros, kes on üks ungari naisrezissööridest, kes on ennast filminduses tõestanud ja nagu ma aru sain, ei olevat neid naissoost isikuid nii palju olema, kes on seda teinud, pühendas selle vilmi noortele.

ma olin nii kaasahaaratud, et hakkasin seal lihtsalt lõpuks nutma, ma ei saanud sinna midagi parata, püüdsin küll ennast ohjeldada, aga noh mis sa ikka ohjeldad :) minust vasakul ja paremal istusid sellised vanemad meesterahvad ja kui ma pärast nende nägusid vaatasin, siis mõistsin, et neile mõjus see täpselt samamoodi nagu mulle, neil ei voolanud küll pisarad silmist, aga mul oli selline tunne neid seal istudes vaadates, et kogu maailmaraskus on neile peale vajunud..

ja ka minul hakkab sellistest vanematest meesterahvastest nii ütlemata kahju, kes on nii toredad, aga miskipärast tundub tõepoolest, et vanemad naised on palju sitkemad ja saavad alati ise hakkama, samas kui mehed on või vähemalt tunduvad natuke abitumad.

ootan igatsusega pöffi....

reedene päev

2006-10-20T16:43:00.000+03:00

on üks toredamaid päevi tööinimestele :) võin kindlalt väita, et vähemalt mingi aja möödudes see muutub enimoodatuks tööpäevaks :) muidugi võib lisatingimuseks lugeda kodu olemasolu, kus kohe tahad olla :)

tallinna linn

2006-10-02T13:23:00.000+03:00

mööda sellise kõrghoone välist seina pidi üles sõita - käisin ekskursioonil :) aga elada seal majas ei tahaks, mitte üks aken lahti ei käi ja vähemalt mul küll väga kõhe tunne koguaeg sees :) missiis, et vaadet on rohkem kui kopka eest... küsimus suurele ringile, millise kõrghoone otsas ma ära käisin :)

oh seda rõõmu

2006-10-01T11:25:00.000+03:00

tõepoolest, mõjus kohe nii, et vaatamata umbes neljale kotile, mis mul erinevate kehaosade küljes rippusid tuli võtta välja telefon ja jäädvustada see ajalooline hetk!

esimene ajakiri minu postkastis, üleüldse esimene väärtuslik saadetis minu postkastis, rõõmu jätkus igatahes kogu õhtuks. pean ütlema, et selle ajakirja lugemine isegi ei tekita enam anne või stiili lugemisvajadust, ennem oli mul pidevalt dilemma, kas võtta seekord anne või hoopiski stiil. see niss on nüüd täidetud, nüüd tahaks hoopis mingit koduteemalist ajakirja lisaks...

sünnipäev

2006-09-29T10:20:00.000+03:00

kui ma alles hiljuti ühel toredal koolitusel tarkust ammutasin, siis üks asi, mis seal räägiti, oli see, et elada tuleb nii, et kui sinu 80-s sünnipäev kätte jõuab, siis on seal just need inimesed, keda sa tahad, et sinu ümber oleks, nad räägivad ja teevad sinu juubeliks just selliseid asju, mis paneb su südame soojusest hõõguma :)

miks ma seda üldse rääkima hakkasin - nimelt sai üks inimene minu töö juurest, kes juhtub ka juhuslikult minu otsene ülemus olema, 30-ne aastaseks. kuna ta ei ole eestlane ja ta saabub kindel nädalapäev tallinna lennujaama suhteliselt vara hommikul, siis tema sünnipäeva tähistamiseks tõusid neli tütarlast hommikul varem kui tavaliselt, selleks, et lennujaama talle vastu minna. kuna lennujaamast töökohani toimus sõit limusiinis, siis tuli sinna minna ilma autota. minule, kes ma säästureziimil olen, tähendas see seda, et takso peale ma raha kulutada ei saanud :( aga valge limusiin oli kohal, eelmisel õhtul ostetud õhupallid ja mütsikesed vajasid kiiresti täispuhumist ja pähepanemist :) suur silt tema nimega ühe tütarlapse käes tervitas varahommikusel ajal sünnipäevalast, kes tütarlapse poolt viisakalt limusse juhatati. suure kisa ja käraga ootasime meie autos ja sünnipäevalapse nägu oli seda varajast tõusmist täiega väärt :)

aga see ei olnud veel kõik, nimelt kuna ma olin nii hädas just õige kingi leidmisega, siis tegin ma eelmisel õhtul veel ühe tordikese valmis, justjust marie oma :) siinkohal muidugi võib mainida, et töö juures ristiti see ümber kausikoogiks :) nüüd meenub mulle ka see auhind, mis ma kord selle tordiga välja võitsin ....

efekt oli igatahes sama, mis ükskord juba mulle võidu tõi - kogu osakond sõi ja kiitis. otsustati ühehäälselt, et mina olen edaspidi vastutav tortide valmistamise ja töö juurde toomise eest :))

vot, see oli see, kuidas teised ühe inimese 30-t sünnipäeva tähistada otsustasid :)

uus võimalus

2006-09-02T19:42:00.000+03:00

tasapisi ja vaikselt hakkan ma harjuma sellega, et ma olen iseenda peremees :) nimetagem seda asja nii :) ja sama tasapisi hakkan ma sellest üha rohkem rõõmu tundma. kõik juhtus kuidagi väga äkki, üks ootamatu telefonikõne, mida ma kohe esimese hooga ei julgenud vastu võttagi, kartes sealt halbu uudiseid.

ma olin parajasti telefonipoes, kui telefon helises, minu telefon siis ikka :) kogusin paar sekundit ennast enne torusse halloo hüüdmist. aga siis, absoluutselt kõige viimase asjana, kuulsin ma sealt häid uudiseid. et novembrist on ootamatult saanud august. siis läks kõik lepase reega, no tegelikult ikka natuke mitteniilepasereega, aga siiski.

suuremad asjaajamised on seljataga, nüüd on ainult vaja kõik eluks tarvilik korraga muretseda :)

aga õhtuti, ilma teleri ja raadiota, on väga vaikne ja alguses isegi imelik olla. on väga vaikne, nii et saad ainult iseennast kuulata. on tekkinud aeg raamatut lugeda. ja hetkel tundub see hingele nii kosutav. kõige kummalisem oli üks hommik, sest kui tavaliselt raamatu aeg on õhtuti, siis too hommik ärkasin täiesti ise ilma kellata ja natuke varem ja võtsin raamatu kätte ja sain seda jupp aega lugeda! mul pole elusees hommikuti aega olnud raamatut lugeda! kummastav kogemus :)

ei ole see õige?

2006-08-24T21:18:00.000+03:00

kuidas saab millegi üle otsustada, seda tegelikult proovimata? argus, minu arust on see just õige sõna iseloomustaks inimest, kes otsustab millegi üle tegelikult omamata õiget arusaama, millega tegu on. kuidas saab elus kõige tähtsamate asjade üle nõnda kergekäeliselt otsustada? see ei ole õige!

õnneks või kahjuks ei kavatse ma seekord mitte midagi ette võtta, ma ei jaksa enam.

tõenäoliselt ei saa mind võrrelda minu vanaemaga, kes vaatamata oma kõrgele vanusele, proovib ikka asju muuta. ta teravad silmad leiavad alati kas õige artikli või loo probleemi kirjeldusest, mida tema arvates ravida kellegil vaja on ja siis käib niikaua peale, kuni sa nõustud asjaga tutvuma ja ennast "ravima". see käib muidugi ainult nende inimeste pihta, kes temale tähtsad on. ohtralt jagab ta neid ka ravivajava inimese lähedastele, justkui oleks nemad need, kes peaksid teise inimese korda tegema, kes peaksid teist inimest muutma.

minul aga on nüüdsest uus magamise poliitika käsil, selleks, et vältida seda, et mind hommikul haamriga peksma peab, et ma üles tõuseks ja teiseks vältida seda, et ma hommikul pool kümme tööle jõuaks, niisiis, kell kümme õhtul poen mina voodisse, iseasi muidugi, mis kell ma magama jään :)

puhkus selleks korraks läbi...

2006-08-01T21:12:00.000+03:00

olen tööl justkui zombi, täna tegin kohe mitu käiku töö ajal :) hommikul enam üles ei saa ja siis on päeval selline uni... magaks ja magaks veel... ei oleks uskunud, et tööleminek nõnda raske saab olema :(

kui oma puhkuse kolmanda nädala teisipäeval tagasi jõudsin, siis veetsin viimase nädala väga toredalt eestis. käisin webberi loomingut kuulamas, ostsin omale mitmeid ajakirju ja lugesin neid päevade kaupa :) Ükspäev ajasin ennast isegi stroomi randa kohale ja veetsin seal täpselt 16 minutit :) Rohkem ei kannatanud, tuul oli nõnda kõva ja minu jaoks on peale itaaliat eesti ilm ütlemata külm :)

pühapäeval käisime sõbranna maal, üks teine sõbranna korraldas seal oma aastaseks saanud poja sünnipäeva :) Kusjuures üks mõte, mis viimasel ajal peas keerleb, et naisterahvad on ikka õnnelikud, et saavad nn pikale puhkusele töölt minna, kui soov tuleb :)))

praegu meenutan päevi, kui ei olnud vaja tööl käia justkui õnnistatud päevi :) mul on ju tegelikult hea töökoht, toredad töökaaslased - mida veel tahta?? ma loodan, et see on see kohanemise aeg ja et ma varsti teisiti oma tööst mõtlen!

õnneks on praegu veel vaikne ja ma saan natuke muid asju ajada :) sellest aga mõni teine kord ;)

lihtsad asjad

2006-07-21T00:41:00.000+03:00

kui me esmaspäeval mere äärest tagasi jõudsime pealelõunal, siis ei tulnud alguses keegi selle peale, et kohe telekas mängima panna. esimene õhtu telgis nuttis õde telekat taga, et ei oska ilma selleta magamagi jääda. esimese asjana kodus tegime, mis tegime, õde tegi ühe mõnusa pasta, mis me peale mitmetunnilist bensukas passimist imekiirusel ära sõime :) üleüldse söön ma siin tunduvalt rohkem kui kodus, arvasin küll, et suure palavaga ei ole minust sööjat, aga vähem sööma ma vist ei ole võimeline mingitel tingimustel :) käisime veel õhta poole ühes toidupoes, sest külmkapp oli peale nädalavahetust kahtlaselt tühjavõitu, esselunga on poe nimi. nii palju kui mina olen aru saanud, meeldib mu õe perele just sellest kaupluseketist oma toidutavaari osta.

minu panus sisseostudeks esselungast oli üks jäätisekarp, Panna. kui ma tõlget pannale tahtsin õe käest, sest lisaks jäätisele ilutseb Panna ka veel veepudelite peal, siis öeldi, et panna on piimast natuke rasvasem asi :) arvatavasti tähendab see meie mõistes rõõska koort :)

üleüldse õde on itaalia keelega nii sina peale saanud, et ainult seda kasutabki, nii et isegi G on eesti keeles väga nõrgaks jäänud. aga jäätisest veel nii palju, et see panna jäätis mulle väga meeldib. kui itaallased ise pidid jumaldama tänavate peal müüdavat seda päris itaalia jäätist, mida müüakse vahvli ja paberist kausikese sisse, siis mina ei oska seda hinnata. täna oli mul jälle G hoidmise päev ja nii me siis käisime kõigepealt ühes basseinis ujumas ja päikse käes peesitamas, siis tulime koju, tegime süüa ja pärast läksime jäätisekohvikusse, mis asub siin kohe meie kodu ligidal. võtsin kaks erinevat palli, mis nägid väga ahvatlevad välja, lisaks maitsesin G kahte palli, aga tõeline maitserõõm jäätisest jäi mul saamata, pean vist ikka oma panna jäätise peale jääma :)

Eile aga pani õde mind rooli! täitsa hulluks ikka läinud :) Asi selles, et ta ei saa siin ise sõita, sest tal pole õigeid lubasid elamisloaga inimese kohta. ehk eesti load on itaalia omadeks ümber tegemata. aga minul on täisõigus siin riigis oma lubadega ringi kimada. Ja kuna mina tahtsin minna Carrefouri, mis on üks suur kaubanduskeskus ja kuhu trammi ega bussiga ei pidavat saama, siis oli auto ainuke variant. Ma arvan, et ma meenutasin sellist tõsist algajat autojuhti, kes on klammerdunud rooli külge ja ei näe mitte midagi ümbritsevast kui otse tema ees jooksvat autoteed. igatahes kohale me jõudsime ja tagasi saime ka :) otseselt itaalia liikluskultuuri all ma ei kannatanud, kuigi radadest tõesti keegi eriti siin lugu ei pea :)

zaras ma veetsin kohe mitu tundi :) põhitähelepanu sai teksade osakond, mu hing lausa hüppas rõõmust neid erinevaid mudeleid vaadates :) õnneks või kahjuks ühtegi püksiostu ma ei sooritanud seekord küll, vähemasti mitte sellest poest :)

täna on jälle hirmus kuum päev olnud ja esmaspäevaks lubati mingit kuumuse rekordit veel, nii et minu viimane täispikk päev siin saab veel palav olema :)